Otsing

Mare Saag: kuidas arvestatakse hambaravihüvitist?

Kõik täiskasvanud, kellel on ravikindlustus, saavad haigekassa kaudu hambaravihüvitist. See võiks olla hea motivatsioon, miks kontrollida suu tervist ja vajadusel hambaraviga edasi tegeleda.

Statistika järgi ei tea 10% Eesti elanikest, et kuni 19-aastastele on hambaravi tasuta. Kusjuures lastele on hambaravi olnud tasuta nõukogude ajast saati. 1990-ndate alguses, kui Eesti Vabariik alles hakkas tervisekindlustust välja arendama, oli hambaravi tasuta ka täiskasvanutele. Õige pea aga selgus, et niimoodi majandades kõigeks raha ei jätku, ja nii muutuski 1994. aastal täiskasvanute hambaravi tasuliseks.

Alates 2018. aastast saavad kõik ravikindlustusega täiskasvanud aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Hüvitist saab kasutada siis, kui arve on koostatud haigekassa piirhindade järgi. Meeles tasub pidada ka seda, et hüvitist on võimalik saada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Nende nimekirja saab näha haigekassa lehel. Oma hambaravihüvitise määra ja jääki saab vaadata riigiportaali eesti.ee rubriigist „Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info“.

Hüvitis kehtib ainult esmavajalike hambaraviteenuste kohta. Leppisime Eesti Hambaarstide Liidus kokku, et sellesse nimistusse peaks kuuluma kõik, mis puudutab haiguste varast diagnostikat ja ennetamist ning juba diagnoositud haiguse pidurdamist. Haigekassa seisukoht oli, et patsient peaks saama midagi nii-öelda käegakatsutavat. Hüvitis peab olema nii suur, et patsient saab vähemalt ühe täidise.

Esmavajalike hambaraviteenuste hulka kuuluvad hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt, diagnostika, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ning tuimastus.

Samuti on 2018. aastast ette nähtud 85-eurone hüvitis rasedatele, alla üheaastaste laste emadele, vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele ning suurenenud hambaravivajadusega patsientidele. Sel juhul peab patsient ise tasuma arvest 15%.

Suurenenud hambaravivajadus võib tekkida mitmesuguste tervishoiuteenuste või haiguste tagajärjel. Need on

  • huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe kirurgiline ravi;
  • hambakudede või näo- ja lõualuude väärarenguid põhjustavate geneetiliste ja ainevahetushaiguste ravi;
  • näo-lõualuude piirkonna traumade ja põletike kirurgiline ravi;
  • kopsu-, maksa-, südame-, neeru- või vereloome tüvirakkude siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;
  • esimese tüübi diabeet;
  • Sjögreni sündroom;
  • meditsiiniline protseduur, mille käigus on tekkinud näo-lõualuude piirkonna trauma.

Selle, kas inimesel on suurenenud hambaravivajadus, määrab tema raviarst, kes teeb vastava märke digitaalsesse haigusloosse. Tasuta hambaravi õiguse määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst.

Suhteliselt uus on eluaegne tasuta hambaravi, mis kehtib 2019. aastast neile patsientidele, kes ise ei suuda psüühilise või füüsilise puude tõttu suuhügieeniga toime tulla. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa täies ulatuses. Sellised psüühikahäired on intellektipuue, autismispektri häire, dementsus ja muud rasked psüühilised kõrvalekalded. Tasuta hambaravi tagavad füüsilised puuded on halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse organi haigusest; liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia ja raskekujuline tantstõbi; ning kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu.

Miks me sellest kõigest räägime? Sest piirhindade kehtestamisega kaasnevad teatud riskid ja alati pole hinnad õiglased. See on ka üks põhjus, miks peaaegu pooled hambaravikliinikud ei ole hüvitiselepinguga ühinenud. Hüvitist saab kasutada igaüks, aga ainult haigekassa lepingupartneri juures, ja see on tegelikult piirav asjaolu. Kui mõnda teenust osutatakse odavama hinnaga, tuleb see kusagilt ju tagasi teenida. Ei ole ka saladus, et kui hüvitis on ära kasutatud, siis jätkuvad teenused raviasutuse hindadega, mis varieeruvad suurel määral, sest investeeringud baaskuludesse on kliinikutes väga erinevad.

See, mida annab 40 eurot töövõimelisele inimesele, on omaette teema. Küll aga võiks see anda suurema motivatsiooni kasutada riiklikult ettenähtud hüvitist selleks, et kontrollida suu tervist. Juba see algatab ahela, mis viib vajadusel hammaste parandamiseni.

Soovitused, et hambaravi ei kujuneks kulukaks:

  • Käige hambaarsti juures vähemalt kord aastas, et võimalikud suu- ja hambahaigused varakult avastada.
  • Puhastage hambaid kaks korda päevas, arvestades kõiki hambaarstilt saadud juhiseid.
  • Ärge näksige põhitoidukordade vahel. Janujook on ainult vesi. Toidukordi, sh vahepalasid, võib olla päeva jooksul maksimaalselt viis.

 

  • Mare Saag on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna vilistlane;
  • Ta on hambaarstiteaduse instituudi suu- ja hambahaiguste professor;
  • Mare Saag on Eesti Hambaarstide Liidu asepresident ja volikogu liige.

Samal teemal