Otsing

Krete Junson: jõuluaegsete söömaaegade vahel ära unusta ka värskes õhus liikumist

Peagi on käes on jõulud ja lauad on lookas. Kui aasta läbi palju liikuda ja tervislikult toituda, võib ka jõululaua taga end hästi tunda. Küll aga tasub silmas pidada mõnda näpunäidet, et ülesöömisest kehva enesetunnet ei tekiks.

Alustame algusest. Jõuludega üsna paratamatult kaasas käiv nähtus on ülesöömine – see tähendab, et tarbitakse julgelt rohkem, kui keha vajab. Seda ei saa muidugi ette heita, sest jõulupühad ja õhtusöök pere seltsis on ju tähtis traditsioon. Kuna jõulupraad on üldjuhul väga rammus, võiks järgida üht nippi: eelmisel päeval tasuks vähem süüa. Selle juures varitseb muidugi oht, et tühja kõhu peale kiputakse isu veel rohkem üle hindama ja seetõttu korraga liialt palju sööma. Seetõttu soovitan õhtuse pidusöögi eel teha tavapärase hommikusöögi, aga klassikalise lõunasöögi ajal võtta vaid väike vahepala. Nii pole suurt ohtu, et koos õhtuse pühaderoaga ületame oma päevast energiatarbimist liiga palju.

Eestlaste jõulupraad on tegelikult üpris mitmekülgne ja tasakaalustatud. Köögiviljadest saame kasulikke mikrotoitaineid ja süsivesikuid, verivorst ja liha on head valguallikad. Mitmekesisuse mõttes võiks harjumuspärase kartuli kõrvale pakkuda teisigi ahjus küpsetatud köögivilju, nagu peet, kaalikas ja bataat. Soovitan valida vähem rasvase liha, et vähendada kehale ebavajalike üleliigsete rasvade tarbimist. Samuti tasub pöörata tähelepanu küpsetamismeetoditele – eelistada tuleks ahjus küpsetamist ja grillimist ning vältida tasuks praadimist ja õlis frittimist.

Väga lihtne on ennast jõuluõhtul peolaua taha unustada, kuid kindlasti võiks vahepeal end püsti ajada ja pisut liigutada. See aitab kaasa seedeprotsessidele ja vähendab suurest toidukogusest tulenevat ebamugavustunnet kõhus. Pealegi ei pruugi me istudes arugi saada, et kõht on juba väga täis.

Ka jõulude ajal võiks lähtuda klassikalistest soovitustest – vähemalt 30 minutit päevas ehk 210 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega liikumist või tööd, mis suurendaks südamelöögisagedust. Lumes jalutamine, lumelükkamine, kelgumäkke ronimine või uisutamine ja suusatamine enne jõulupraadi tuleb ainult kasuks!

Tegelikult on aga jõuluaegsed suured söömaajad siiski lühiajaline nähtus ja liialt palju ei maksagi jõuluprae tervislikuks muutmisele keskenduda. Meie tervist ja organismi mõjutab palju rohkem see, mida me teeme ülejäänud 11 kuud. Uuringud näitavad, et jõulude ajal üle tarbitud energiast tulenevad lisakilod ei jää kauaks püsima neil, kes on muidu päevast päeva tegusad ja kehaliselt aktiivsed. Küll aga võtavad jõuludega märkimisväärselt juurde ja jätkavad kehakaaluga tõusval joonel need, kes üldisele kehalisele aktiivsusele tähelepanu ei pööra.

Toitumisnõustajana ei tahaks ma jõuluprae teemal üldse etteheiteid teha. See on väga oluline traditsioon ja sellel, mida inimesed paaril õhtul aastas söövad, ei ole meie organismi tervise mõttes suurt tähtsust. Selle asemel panen kõikidele südamele, et toiduvalikule tasuks tähelepanu pöörata igal argipäeval.

Jõuluprae tervislikkuse üle võiks arutleda pikalt, kuid sellest olulisem on pühadeaja psühholoogiline mõju, pere seltsis kokkamine ja hea söögi nautimine ilma igasuguse ülemõtlemiseta.

Rõõmsaid pühi!

  • Krete Junson on omandanud 2018. aastal Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse ja spordi erialal bakalaureusekraadi ning 2021. aastal Londoni St. Mary Ülikoolis sporditoitumise erialal magistrikraadi.
  • Ta töötab Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis tervisespordi juhina.
  • Praegu on ta Tartu Ülikoolis liikumis- ja sporditeaduste doktoriõppes ning uurib Eesti sportlaste ja treenerite toitumisteadmisi.

 

Samal teemal