Otsing

Anita Tuula: farmaatsiasektoris on tohutult võimalusi

Gümnaasiumis oma tulevase karjääri peale mõeldes unistasin, et minu igapäevane töö võiks olla mõtestatud ja tuua ühiskonnale kasu. Meditsiinivaldkond pakkus mulle suurt huvi ning peale arvukaid avatud uste päevi, tudengivarjutamisi ja karjääriüritusi leidsin enda jaoks proviisoriõppe. Seni pole ma selles kordagi pettuma pidanud.

Proviisoriõppe juures võlus mind kõige enam see, et tegemist on praktilise ja laiapõhjalise õppega, mis tagab tulevikuks mitmekülgsed karjäärivõimalused. Töö leidmisega ei jää sellel erialal küll mitte keegi hätta. Proviisoritudengid omandavad põhjalikud teadmised näiteks keemiast, ravimite valmistamise tehnoloogiatest, botaanikast, ravimite käitlemisega seotud õigusaktidest, mikrobioloogiast ning otse loomulikult meditsiinist ja farmakoloogiast.

Proviisorid on nõutud spetsialistid ka mujal kui apteekides, näiteks ravimifirmades, haiglates, ravimite hulgimüügiettevõtetes ning teadusasutustes, kus nende ülesanded varieeruvad ravimite tootmise järelevalvest reklaamini, müügilubade väljastamisest apteekide inspektsioonini, steriilsete ravimite ettevalmistamisest raviskeemide hindamiseni jne.

Ka ülikooli jäädes on uurimisteemade valiku võimalusi rohkelt. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis tegeletakse näiteks apteegiteenuse arendamise, uudsete haavakatete uurimise, ravimite 3D-printimise ja palju muu huvitavaga. Julgen öelda, et proviisoriõpe on meditsiinivaldkonnas karjäärivõimaluste poolest kõige mitmekülgsem.

Paljud lõpetajad valivad aga töö just eesliinil apteekrina, vastutades otseselt patsientide tervise, ravimite kättesaadavuse ja ohutu kasutamise eest. Kuigi otsustasin jätkata peale lõpetamist doktorantuuris, töötan õpingute kõrvalt ka apteegis – see annab tõesti endale tohutult tagasi!

Apteekrina tunnen suurt rõõmu, kui saan aidata kergemate tervisemuredega patsiendil õige ravimi leida, aga sama põnev on ka eksperdina keerukaid ravimitega seotud probleeme lahendada. Sageli kurdavad patsiendid näiteks, et ei taju mõne ravimi toimet, aga nõustamise käigus selgub, et patsient kasutab seda valesti või koos mõne teise ravimi või toidulisandiga, mis ravitoimet otseselt mõjutab.

Teinekord tulevad patsiendid apteeki mõne tervisemurega, millest selgub, et tegu võib olla hoopis ravimi kõrval- või koostoimega. Patsientide tänu nõuannete ja soovituste eest tekitab kirjeldamatult hea tunde. Apteekri töö tervishoiumeeskonnas on patsiendi tervise hoidmise ja ravimite ohutu kasutamise seisukohast ülioluline.

Kui ajaloos on apteekri põhiülesanne olnud ravimeid retsepti järgi kokku segada, siis tänapäeval on ravimite valmistamist apteekides tublisti vähemaks jäänud. Apteekrid on omandamas järjest olulisemat osa esmatasandi tervishoius ning on üle maailma hakanud traditsioonilise apteegiteenuse kõrval pakkuma ka lisateenuseid. Paljudes paikades on apteekrite uued ülesanded näiteks

  • ravimite kasutamise hindamise teenus, mille käigus vaadatakse üle mitut ravimit korraga kasutava patsiendi kõik ravimid, tuvastatakse nendega seotud probleemid ja leitakse võimalused murede lahendamiseks koostöös patsiendi perearstiga. Ravimite kasutamise hindamine apteekides on aidanud parandada patsientide teadmisi ravimitest ja vähendanud nendega seotud probleeme. Viimane on eriti oluline, kuna ravimitega seotud probleemid põhjustavad suuremat haigestumist ja mõnikord isegi patsiendi surma. Uuringute põhjal võivad ravimitega seotud probleemid olla 10–30%-l juhtudest eakate hospitaliseerimise põhjuseks;
  • tervisenäitajate mõõtmine ja sõeluuringute korraldamine. Apteegid on mitme haiguse esmaseks kontrolliks sobilikud just seetõttu, et seal käivad ka inimesed, kes arsti juurde just liiga sageli ei lähe;
  • kahjude vähendamine, osutades abi narkootikumide tarbijatele, pakkudes nõustamist üledooside vältimiseks ja opioidasendusravi ning jagades süstlaid ja nõelu;
  • vaktsineerimine nii gripi kui ka muude haiguste vastu;
  • suitsetamisest loobumise nõustamine;
  • inhalaatori korrektse kasutamise õpetamine astma ja kroonilise kopsuhaigusega patsientidele.

Apteekrite tähtsus esmatasandi meditsiinis on kasvamas ka Eestis ning alustatud on mitme nimetatud lisateenuse sissetöötamisega. Eesti apteekides on näiteks tehtud diabeedi sõeluuring, milles osales rohkem kui 600 patsienti. Muuseas, 20%-l neist mõõdeti esimest korda normist kõrgemad veresuhkru näidud ja 25%-l leiti suur või väga suur risk tulevikus diabeeti haigestuda.

Samuti on Eestis käima lükatud ravimite kasutamise hindamise ning suitsetamisest loobumise nõustamise katseprojekt. Eesti apteekides on patsiente gripi ja puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud juba mitu aastat ning kuigi seda teevad praegu apteegi ruumides õed ja ämmaemandad, on apteekritel vaktsineerimise propageerimisel oluline osa. Apteegiteenus areneb ja täieneb Eestis pidevalt.

COVID-19 pandeemia ajal on apteekri tähtsus ühiskonnas veelgi kasvanud. Alates pandeemia algusest on apteeker jäänud kõige kättesaadavamaks tervishoiutöötajaks. Kui eelmise aasta kevadel plaaniline ravi lõpetati ja arstide vastuvõtud tühistati, oli apteeker patsientide jaoks ikka olemas, riskides sealjuures enda tervisega. Patsiendid tulevad apteeki järjest tõsisemate terviseprobleemidega, millega varem pöörduti arsti poole. Samuti on apteekrite õlule langenud isikukaitsevahendite kättesaadavuse tagamine. Üks minu eredamaid mälestusi pandeemia algusajast on see, kuidas apteegi valmistamisruumis toodeti suurel hulgal desinfitseerimisvahendeid, millega varustati apteeke üle Eesti.

Proviisori ülikoolist saadud teadmiste pagas on suur, sellist potentsiaali tuleb ülekoormatud tervishoiusüsteemis maksimaalselt ära kasutada ka Eestis. Teiste riikide praktika põhjal on proviisorid oma uutes rollides edukad, aga vajavad riigilt suuremat toetust.

Mina olen proviisor, sest näen farmaatsiasektoris tohutult võimalusi ja saan valdkonna arengus aktiivselt kaasa lüüa. Saan parandada nii oma apteegi patsientide tervist kui ka tuua valdkonda arendades kasu kõigile Eesti inimestele.

 

  • Anita Tuula on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi proviisori eriala vilistlane.
  • Praegu õpib ta Tartu Ülikoolis farmaatsia eriala doktorantuuris, kus ta uurib ravimite kasutamise hindamise arendamist Eesti ja Ida-Euroopa üldapteekides.
  • Ta töötab apteekrina Südameapteegis ning on apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma ja ravimite kasutamise hindamise töörühma liige.

Samal teemal