Otsing

Oksana Belova-Dalton: iga käidud samm on määranud seda, kus ma parasjagu olen

Pärast keskkooli kõhklesin, mis eriala valida, kuna keskmine hinne, riigieksamitulemused ja olümpiaadide võidud lubasid asuda õppima peaaegu igale erialale. Siis ütles isa, et kui soovid, et laual oleks alati leiba, peaksid kindlasti õppima inglise keelt.

Armastust keelte vastu on mul alati jagunud ja seega oligi valik tehtud. Aastal 2004 suundusin Tartu Ülikooli õppima inglise keelt ja kirjandust. Tartu vaimu, millest hiljuti rääkis Marju Lauristin „Ööülikooli“ loengus, tundsin kohe väga sügavalt. Seda kiirgas ohtralt meie õppejõududest, kelle loengud on jäänud mulle alatiseks eeskujuks. On olemas asjalikke juhiseid, kuidas pidada loenguid ja kaasata kuulajaid, kuid minu jaoks on õnnestumise märk hoopis see, kas suudan olla nagu minu Tartu vaimust innustatud inglise filoloogia õppejõud.

Siiski tundsin teatud hirmu nii õpetamise kui ka tõlkimise ees, seega valisin magistriõppes hoopis teadussuuna. Selle juures ahvatles mind võimalus uurida, kuidas töötab keel päriselus: kuidas ühiskondlik elu määrab keelekasutuse, samal ajal kui keelekasutus määrab omakorda ühiskonna elu. Sellest ajast alates sai üheks minu uurimissuunaks keele ja poliitika seos. Kui magistriõpingud läbi said, tundsin tugevalt, et viieaastane kõrgharidus ei ole minu jaoks sugugi piisav ja et ma ei olnud veel valmis suhet ülikooliga katkestama. Astusin doktorantuuri, et jätkata magistritöö teemaga, aga siis oli see juba püüd ühildada sotsiaal-poliitilist ja keeleteaduslikku teooriat – selline ühildamine aitas analüüsida poliitilist diskursust ja tuvastada selle nii keelelisi kui ka sotsiaal-poliitilisi mehhanisme. Doktoritöös analüüsisin USA ja Venemaa poliitikute kõnesid: just üksikasjalik keeleanalüüs aitab mõista poliitiliste identiteetide loomise süvakihte ja riikidevaheliste suhete olemust.

Doktorandina hakkasin ka tööd otsima. Mõistsin, et sõna doktoriõpe CV-s teeb mind tööandjate silmis ahvatlevaks kandidaadiks. Esialgu töötasin tõlke- ja keeleõppefirmas, kus sain muuseas teada kaks olulist asja: esiteks seda, kes on vandetõlk, kuidas ta töötab ja kuidas selleks saada, ning teiseks seda, et tõhusaid tõlketeenuseid vajab ka Politsei- ja Piirivalveamet. Üsna peagi sai minust politseitõlk: tõlkisin eri liiki tõendusmaterjale ning käisin suuliselt tõlkimas arvukatel ülekuulamistel, läbiotsimistel, ebaseaduslike piiriületajate küsitlemisel ja isegi kohtuistungil. Kogesin, kuidas toimib keel päriselus, kuidas seda kasutatakse eri olukordades ja kuidas seda mõistetakse. Politseis töötades arenesid minu tõlkimisoskused.

Kui küsisin isa käest, mis on inimese jaoks kõige olulisem omadus, ütles ta: „Otsusekindlus.“ Võtsin end kokku ja läksin Justiitsministeeriumi vene keele vandetõlgi eksamile. Tänu sellele sai minust eesti-vene ja vene-eesti vandetõlk, loodud sai oma ettevõte. Samal ajal sai minust ka Sisekaitseakadeemia täiendusõppe spetsialist, kes korraldas politseinikele erialase inglise keele, alarmsõidukijuhtimise, dokumendikontrolli ja muid täiendkoolitusi. Väitekirja kaitsesin 10. veebruaril 2020, umbes üks kuu enne eriolukorra väljakuulutamist 2020. aasta kevadel. See oli minu elu üks parimaid päevi, kuid siis tabas mind kurnatus nagu alpinisti, kes on jõudnud mäe tippu, kuid mõtleb endamisi, mida nüüd teha ja kuhu edasi minna.

Vastust teadsid Sisekaitseakadeemia kolleegid, kes tegid mulle kohe ettepaneku osaleda Twinning Albania projektis. Hakkasin koos akadeemia sisejulgeoleku instituudi teaduritega analüüsima sisekaitsereservide vajadust Eestis. Sama aasta sügisel sai minust vandetõlk eesti-inglise suunal, mis andis õiguse tõlkida dokumente ka vene-inglise ja inglise-vene suunal. Tuli hingerahu ja tundus, et tegevust jätkub.

Sellega aga eneseareng ei piirdunud. Asusin sisejulgeoleku instituuti tööle terrorismi ja radikaliseerumise valdkonna teadurina. See on mulle andnud võimaluse rakendada doktoritöös käsitletud teoreetilist ja praktilist lähenemist, uurides päriselu ning selle tähtsa osana keelt ja keelekasutust. Sisekaitseakadeemia pakub peale akadeemilise uurimise võimalust olla teadlik ka tegelikus elus toimuvast, osaleda Euroopa Liidu politseikoolitustel ja veebiseminaridel. Kindlasti ei ole ma uuel töökohal võõrandunud akadeemilisest elust, mis saatis mind Tartu õpinguaastatel. Juba uue õppeaasta alguses andsin sisejulgeoleku instituudi magistrantidele oma esimese terrorismiteemalise loengu, mida ette valmistades ja ellu viies püüdsin jäljendada õppejõude Tartu Ülikoolist ja kanda edasi Tartu vaimu.

Lõppude lõpuks oli isal õigus: inglise keele õppimine Tartu Ülikoolis andis mulle võimaluse nii akadeemiliselt uurida kui ka õpetada seda, mis mind tõesti huvitab, kuid samal ajal ka luua oma ettevõte, mis toob leiba lauale sedamööda, kui palju ma suudan sellele aega pühendada. Kõige tähtsam on siiski see, et mõlema tegevuse juures puuduvad arengupiirid: kõik on tõesti võimalik ja saavutatav, samal ajal ka põnev. Ma ei väsi kunagi kordamast, et kõik kõrghariduse nimel tehtud jõupingutused on mitmekordselt ära tasunud.

 

  • Oksana Belova-Dalton on omandanud Tartu Ülikoolis nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi inglise keele ja kirjanduse erialal.
  • Ta on vandetõlk eesti-inglise, vene-inglise-vene ja eesti-vene-eesti suunal.
  • Doktoritöö „The Challenge of Reset: A Discourse Analysis of Barack Obama’s and Dmitry Medvedev’s References to Russia and the U.S. from 2008–2012“ („Reset’i katsumus: Barack Obama ja Dmitri Medvedevi Venemaa ja USA viidete diskursusanalüüs aastatel 2008–2012“) kaitses ta aastal 2020.
  • Praegu töötab ta Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis terrorismi ja radikaliseerumise nooremteadurina.

Samal teemal

Katrin Kiisler: ladina filoloogia praktilisest väärtusest

Vilistlane Katrin Kiisler kirjutab, kuidas klassikalise filoloogia õpingutes omandatu on olnud tema edu aluseks nii töös kui ka hilisemates jätkuõpingutes. See on andnud talle harjumuse vaadata suurt pilti, otsida seoseid ja süsteemseid lahendusi ning aidanud teda juhina looma visioone, märkama alternatiive ja analüüsima väga keerulist ja mitmetahulist informatsiooni.

[...]