Els Bobkov: Ligipääsetav turism – milleks ja kuidas mina siia puutun?
Els Bobkov on Tartu Ülikoolis kaitsnud bakalaureusekraadi psühholoogia erialal 2011. aastal ja praegu õpib magistrantuuris ärijuhtimist. Bobkov on koos pereliikmete ja lähedastega loonud ettevõtte Accessible Baltics, mille eesmärgiks on pakkuda erivajadustega Soome ja Eesti turistidele loodus-, kultuuri- ja terviseturismi pakette Baltikumis. Nende äriplaan võitis 2013. aasta sügisel ka Tartu ülikooli äriplaanide ja -kontseptsioonide võistlusel “Tudengite äriideede kaleidoskoop” teise peapreemia ja eriauhinna.
Olen Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant ärijuhtimise erialal ning loome hetkel oma tiimiga invaturismi ettevõtet Accessible Baltics. Samuti olen omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi psühholoogias. Majandus ja psühholoogia – mingis mõttes sarnased, kuid samas vastandlikud. Põhjus, miks läksin õppima majandust, oli lihtne – mind on alati tõmmanud midagi teistsugust. Kahe eriala kombineerimine aitab mul jõuda lähemale ühele oma eesmärgile, milleks on luua sotsiaalne ettevõte ligipääsetava turismi vallas. Miks midagi sellist? Alustame lihtsalt.
Kas olete kunagi mõelnud, kui keeruline on saada ratastooliga trepist üles? Kas keegi teist on kunagi reisinud erivajadustega inimesega? Ehk olete mõelnud, mis juhtuks, kui õnnetuse läbi jääte pimedaks? Kuidas te edasi läheksite?
Minu pikaajaline kogemus puuetega inimeste kogukonnaga, nii tööalaselt kui ka perekondlikul tasandil, on võimaldanud näha, kuidas vaimselt võimekad isikud on jäänud oma kodudesse ja iseendisse lõksu – tihti keskkondlike põhjuste nagu füüsilised takistused ja ühiskondlike hoiakute tõttu. See kurvastas mind – elu peaks ju olema elamiseks ning igaühel meist on õigus olla õnnelik. Miks mitte midagi ette võtta ja mitte lihtsalt natukene, vaid täiega? Eriti veel kui kodudes on peidus täielikud pärlid.
Kõrge elustandardiga Euroopa Liidu riikides on tavaks, et erivajadustega inimestele tagab riik võimalused olla igapäevaelus aktiivselt kaasatud, mis väljendub ka nende reisimisvabaduses. Inimesed on sotsiaalsed isendid, kes soovivad olla ühiskonnas kaasatud – üheks seda võimaldavaks teguriks on reisimine.
Ligipääsetav turism (ingl. keeles accessible tourism) nn tava keeles invaturism, on turisminduse alaliik, kus teenused on kohaldatud erivajadustega isikutele, lähtudes nende vajaduste spetsiifikast. Turismi ei peeta üldjuhul primaarvajaduste rahuldamisele orienteeritud laiatarbeteenuseks, vaid kõrgema maksejõuga kliendirühmale suunatud teenusepakkumiseks. Siiski on vaba aeg ja turism tänapäeva modernse elu olulised osad, mis aitavad kaasa kvaliteetse elu elamisele. Kuuleme palju argumente nagu erivajadustega isikud on vähe tulutoov sihtgrupp, selleks et mitte investeerida ligipääsetava turismi nišši. Kuniks teadlikkus ühiskonnas, ettevõtetes ja ka üksiku inimese tasandil jääb madalale tasemele, ei tehta olulisi pingutusi ka selle muutmiseks. Siiski on leitud, et just puuetega inimeste osakaal on kasvamas ning neil on rohkem raha kulutada kui enamasti arvatud. Prognoositakse, et lähiaastatel võib erivajadustega turistide arv moodustada juba lausa veerandi Euroopa turistide koguarvust. Kuna kõik tundub justkui puslena kokku langevat, siis leidsime oma meeskonnaga, et on õige aeg tegutseda.
Võttes kõike eelnevat arvesse, otsustasin enda ja oma tiimi idee elluviimiseks astudagi sisse ärijuhtimisse, et väljuda sealt teadmiste, kogemuste ja ka kontaktidega loomaks jätkusuutlik ja edukas ettevõte. Ülikoolis õpitu andis vajaliku ning olulise sisendi nii ettevõtjale tarvilike teoreetiliste teadmiste kui ka kursusekaaslastelt ning õppejõududelt saadud praktiliste-eluliste kogemuste mõttes – „Tark õpib teiste vigadest!“ Siinkohal usun, et olen meie ettevõtmises nii mõnestki veast tänu oma kursuse kogenenumate avatud juttudele ning soovitustele suutnud kõrvale põigelda. Kursakate, enda ja lähedaste ning paljude õppejõudude suurel toetusel sooviti ainult tuult tiibadesse ning julgelt edasi oma ettevõtte poole – ja tulihingelist toetust soovituste, ideede ning vajalike inimestega kontakteerumisel jagub siiani. Mõte „Ready, set and go!“, adrenaliini tulv ja õige tunne sees ning pall hakkaski veerema. Accessible Baltics idee on üpris lihtne. Toome puuetega inimesed välisriigist sihtriiki, kus viime läbi spetsiaalselt disainitud ja nende spetsiifilistele vajadustele kohaldatud reisid. Selle jaoks on meil olemas teadmised, kogemused ja koostöö puuetega inimestega töötamisel ning mis kõige tähtsam – huvi ja motivatsioon.
Kuidas see minusse puutub?
Meie inimesed on meie ühiskond, meie oleme riik.
Erivajadused on pidevalt meie ümber – alustades näiteks nähtavatest erivajadustest nagu liikumisraskused kuni nähtamatuteni nagu vaegkuulmine, allergiad, kroonilised haigused jpm. Erivajaduste alla kuuluvad ka vanurid, rasedad ning väikeste lastega pered. Kas olete käinud Toompeal ja märganud lapsi, kelle nina ei ulatu isegi uhket vanalinna kaarti vaatama?
Iga hetk võib keegi meist või meie lähedastest vajada individuaalset tähelepanu ja universaalse disainiga keskkonda, mis võimaldab olla kaasatud kõigil. Keskkoolis pidin mõned kuud liikuma karkude abil, kuid kool asus Tallinna vanalinnas. Kogesin omal nahal, mis tähendavad takistused nimega munakivid või südant puperdama panevad proovid saada tervelt rongi, ilma et kukuksin masina ja perrooni vahele. Tunnistan – ei olnud hea ega turvaline tunne. Tõsi, siinkohal räägime UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast muutumatust väärtusest, kuid siiski ei saa seda öelda üldise ümbruskonna kohta. Keskkond, mis meid raamib, ei pruugi olla nii individuaalsusest lähtuv nagu tihti soovime uskuda.
Mõnikord rääkides oma ideest kuulen seisukohta, et ligipääsetav turism – see ei puuduta mind. Kas tõesti? Toomas Hendrik Ilves on öelnud: “Riigi tugevust näitab see, kuidas suhtume nõrgematesse“. Siinkohal tekib mõte – meie oleme ühiskond, meie oleme riik. Seega kas mitte meie negatiivsed hoiakud ei peegelda hoopis meie endi nõrkust? Mina ei nimetaks puuetega inimesi nõrkadeks, vaid tugevateks – tihti tuleb just nende seast inimesi, kes julgevad endi ja ka kõigi teiste eest välja seista. Mõnikord tuleb aga astuda samm veelgi edasi, et need isikud saaksid võrdselt särada. Me ise loome omale riigi, milles elame; teenused, mida kasutame ja vajadused, mida rahuldame. Loome riigi, mille üle me saame olla tõeliselt ja ausalt uhked. Riik, kus iga inimene on väärtus iseeneses. Ligipääsetav turism ja Accessible Baltics, mis haarab kinni vajadusest ning muudab selle tegevuseks, et luua võimalusi kõigile. Läheme koos sinna, kuhu üksi ei saa!