Otsing

Olga Kulak: mitmekülgse tööelu saladus on armastus keelte vastu

Maailmas, mis on täis andekaid ja teadjaid inimesi, ei üllata ilmselt enam kedagi, kui keegi on õppinud selgeks ühe või teise keele, lõpetanud ülikooli lisakoormusega ja sealjuures õigel ajal lõputööd kaitsnud. Sellegipoolest langes mulle osaks au rääkida selles blogis väike lugu endast.

Kes ma olen?

Olen Olga Kulak. Lõpetasin 2017. aastal Tartu Ülikooli lingvistika magistrantuuri soome-ugri keelte alal. Soome ja eesti keele õppimist täiendasin skandinavistika mooduliga, milles keskendusin rootsi keelele, ning oskan ka veidi norra keelt. Räägin vabalt inglise keelt ja suhtlen sujuvalt ka hispaania keeles. Mu emakeel on vene keel ja mul on kuueaastane võõrkeelte õpetamise kogemus.

Keeled on minu kirg, mis annab mulle õhku ja motivatsiooni. Olen õnnelik inimene ja teate, miks? Sest mul on elus alati stiimul edasi liikuda. Keeli on ju palju ja neid võib lõpmatuseni õppida!

Praegu omandan aktiivselt hispaania keelt ja tunnen sellest palju rõõmu. Inglise, rootsi ja soome keelt kasutan tööl. Vene keelt räägin kodus ja sõpradega suheldes. Eesti keel on aga kogu aeg vajalik, et oma riigis elada ja ennast igas olukorras mugavalt tunda. Vahetevahel loen norrakeelseid artikleid ja nalju ning uurin skandinaavia keelte sugulust.

Mida ma ülikoolis uurisin?

Kõige rohkem küsitakse minult vist seda, kust tuleb mu huvi keelte vastu ja milleks osata nii paljusid keeli. Minu vastus on, et mulle meeldib, ükskõik kui banaalne see ka ei tunduks. Mulle meeldib inimestega rääkida, mulle meeldib neid mõista ja olla nende jaoks mõistetav. Ülikoolis õppimise ajal huvitas mind eriliselt küsimus, kuidas saada aru ja olla arusaadav. Seetõttu asusin oma diplomitöös uurima retseptiivset mitmekeelsust. Sellele on esmajoones iseloomulik see, et eri emakeelt kõnelevad inimesed ei lähe omavahel suheldes üle inglise keelele, vaid mõistavad üksteist täielikult või osaliselt ka oma emakeeles rääkides. Nii näiteks õnnestub sugulaskeelte kõnelejatel vestelda oma emakeeltes, vaatamata sellele, et nad vestluspartneri keelt tegelikult ei valda.

Ma ei ole inglise keele vastane, hoopis vastupidi – armastan seda keelt kogu hingest –, kuid lingvistina on minu jaoks äärmiselt huvitav jälgida, kuidas suudame eri olukordades ilma selleta toime tulla. Mulle endale kui vene keelt emakeelena kõnelevale inimesele on lähedasemad slaavi keeled. Tänu keelte sugulusele mõistsin aga soome keelt õppides seda palju paremini hoopis tänu eesti keelele kui oma teisele keelele. See tekitaski minus huvi, kuidas omandatakse võõrkeelt selle sugulaskeele kaudu, mida inimene juba valdab.

Tegin diplomitöö jaoks uuringu Eestis elavate ja eesti keelt valdavate vene emakeelega inimeste seas, kontrollides nende soome keele mõistmist. Tulemused olid üllatavad. Meie aju suudab uut keelt mõista püüdes tuvastada uskumatult palju infot selle põhjal, mida me juba teame, st see kasutab elemente eelnevalt omandatud teisest keelest. Seda nimetatakse metalingvistiliseks taustaks. Sealjuures aitas isegi vene keel mõnel uuringus osalenul soomekeelseid sõnu ja lauseid mõista. Nii näiteks meenutas soome sõna lääkäri ilmselt slaavi sõna лекарь, mis tähendab arsti. Etümoloogilisest vaatepunktist oli selline mõtete ahel täiesti õige! Eestikeelne sõna arst ei seostu samal üldse soomekeelse lääkäri’ga. Ülejäänud sõnu, mis olid ilmselgelt eesti keelega sarnasemad, eristati aga eesti sõnade põhjal. Eriti märgatav oli see lühikeste asesõnade, olema-tegusõna jne puhul.

Retseptiivse mitmekeelsuse teema on meeletult huvitav ja Eestis ei ole seda siiani aktiivselt uuritud. Olen väga tänulik oma armastatud ja lemmikutest lemmikule lektorile ja juhendajale Raili Poolile, kes mind mu uurimistöös toetas. Tänan teda kogu südamest selle suure töö eest, mida ta tegi selle nimel, et mul kõik õnnestuks!

Alates 2015. aastast töötab Olga ettevõttes Fujitsu

Kus ma töötan?

2015. aastal tulin tööle Fujitsusse. Minust sai kasutajatoe spetsialist soome keele suunal ja selle keelega olen hõivatud siiani. Siis sai minust sisekoolitaja. Lisaks oli mu ülesanne kuulata telefonikõnesid, kirjutada nende kohta tagasisidet ning käia lõpututel lähetustel Põhja-Rootsis, Soomes ja Inglismaal, mis tegid mulle palju rõõmu. Praegu töötan aga IT-valdkonna projektijuhina. Suhtlen iga päev vähemalt kolmes keeles (soome, rootsi ja inglise keeles) ja mulle tundub, et mind ongi iga päev vähemalt kolm. Ma ei väsi tsiteerimast Tšehhovit, kes ütles, et inimene on nii mitu korda inimene, kui palju keeli ta oskab.

Olga ETV+ saates „Euroopa mäng ”

Töö kõrval olen olnud ka saatejuht telekanalis ETV+. Õige pea võib mind kohata kinoteatris. See on aga juba hoopis teine lugu, mis jäägu veel väikseks saladuseks!

  • Olga Kulak on lõpetanud magistrantuuri soome keele ja kultuuri erialal.
  • Lisaks tööle tarkvaraettevõttes Fujitsu võib teda kohata ka saatejuhina ETV+ saadetes „Rahvas laulab” ja „Euroopa mäng”.
  • Olga oskab seitset keelt.

Samal teemal