Otsing

Kelly Veinberg: pärimusmuusika seob inimesi

2016. aasta sügisel astusin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse, et õppida pärimusmuusika nelja-aastase õppekava alusel viiulit. Pärimusmuusika koos klassikalise muusikaga olid minuga käsikäes käinud juba muusikakooli ajast saati ja kultuuriakadeemiasse kandideerides soovisin ennast pärimusmuusikaga rohkem siduda. See võlub mind oma variatiivsusega.

Muusikuks ei ole lihtne õppida. Enne ülikooli oli muusika minu hobi, väljapääs rutiinist. Kuid muusikat õppides muutub loomingulisus tihti tööks ning sellega harjumine võtab aega. Praegu on muusika minu jaoks nii töö, hobi kui ka puhkus.

Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala on andnud mulle võimaluse tutvuda eesti traditsioonilise laulu, tantsu ja pillimänguga ning jagada seda ka teistele. Viljandis leidsin enda jaoks ka pärimusmuusika kullafondi – arhiivisalvestised, sealhulgas oma kodukohast Kose kihelkonnast pärit pillilood ja laulud. Kogu õpingute aja jooksul ammutasin inspiratsiooni arhiivist, õppejõududelt, muusikutelt, oma kursusekaaslastelt ja kolleegidelt. Nelja ülikooliaasta jooksul suunati mind pärimusmuusikat armastama, väärtustama ja taaselustama.

Otsustasin tudengina võtta kinni kõigist võimalustest, mida mulle pakuti, sest pean oluliseks mugavustsoonist välja astumist. Eredamalt on meelde jäänud koostöö Hollandi puhkpilliorkestriga, ETHNO juhendajate koolitus, osalemine Vabariigi Pillimehe konkursil, Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri juhendamine ja Tartu Ülikooli 2019/2020. akadeemilise aasta avaaktus Kassitoomel, aga oli veel palju-palju teisi toredaid ettevõtmisi. Lava jagamine Kukerpillidega 2020. aasta Pärimusa 2.0-l andis kirjeldamatu tunde, mis jääb meelde alatiseks. Kõige selle käigus õppisin väga palju.

Sain oma õpingukaaslastega koos palju musitseerida, katsetada erinevate loominguliste stiilidega ning mängida mitmekülgsetes koosseisudes. Kuigi meie kursusel oli väga erineva elukäigu ja taustaga inimesi, olid meil pilli õppides ja mängides samad eesmärgid ja katsumused ning võisime üksteisele toeks olla. Olen Viljandist leidnud nii kolleegid, kaasmuusikud, sõbrad, pere kui ka kodu.

Juba lapsest saati on üks minu unistus olnud saada õpetajaks. Teisel kursusel avaneski mul võimalus minna Viljandi Muusikakooli viiulit õpetama. Sealne õppimist toetav õhkkond on väga palju mind õpetajana arendanud. Õpetajatöös pean oluliseks kuulamist, vabadust, ausust, koostööd, koosmängu ja oma pilli tundma õppimist juba varajases eas. Soovin jagada enda positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi, mis on alati õpetlikud. Soovin inspireerida oma õpilasi, sest minu õpetajad on mind inspireerinud.

2019. aasta kevadel osalesin ETHNO juhendajate koolitusel, mille eesmärk on anda ethno-metoodika kaudu õpetajale tööriistad ansamblite ja orkestrite juhendamiseks. Õppisin, kuidas teha seadeid ja kuidas põhjalikumalt muusikat analüüsida. Tänu sellele on mul avanenud võimalus õpetada ja juhendada paljudes pärimusmuusika laagrites ning jagada muusikarõõmu.

2020. aasta suvel sain kätte ülikoolidiplomi. „Tartu Ülikool tunnistab, et Kelly Veinberg on täitnud muusika rakenduskõrgharidusõppe õppekava.“ Kuid see oli ju alles algus! Soovin süveneda, analüüsida ja minna veelgi rohkem juurte juurde. Sügisel asusin taas Viljandi kultuuriakadeemias õppima, seekord kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava järgi. Minu peamine huvi on pärimusviiuli õpetamise meetodid ja nende kasutamine. Kuigi praegu olen akadeemilisel puhkusel, et võtta aega endale ja luua muusikat, tegelen ka vaba aasta jooksul oma uurimisteemaga ega suuda ära oodata, millal saan juba jagada magistritöö vilju.

Sügisel 2020 alustasin ka kultuuriakadeemias tööd viiuliõpetajana. Koostöö tudengitega, kes armastavad pärimusmuusikat, inspireerib mind väga. Õpetamine annab energiat, sütitab, innustab ja aeg-ajalt väsitab – seda ka heas mõttes.

Praegu mängin aktiivselt koosseisus Leik, mis on sündinud eeskätt sõprusest ning soovist koos muusikat teha ja seda edasi anda. Meie peamine inspiratsiooniallikas on rahvalaul. Seome seda viiulihelidega, kasutades rütmilisi elemente ja mitmehäälsust. Leikis saan ennast muusikuna väljendada ja proovile panna. Oleme loonud keerukad ja detailirohked seaded, nii et laval olles ei tohi hetkekski mõtet mujale lasta.

2021. aastal kavatsen sooloprojektina avalikuks kuulamiseks tuua 12 lugu. Kõik need olen kirjutanud nelja aasta jooksul kultuuriakadeemias õppides ning iga pala on seotud mingi emotsiooni, koha või inimesega mu elus.

Pärimusmuusika seob inimesi ja koosmängu tulemusena tekib sünergia. Praegusel keerulisel ajal, mil me kõik oleme kodudes üksteisest eraldatud, saab iga muusik areneda iseseisvalt: õppides lugusid, kuulates ja analüüsides oma eeskujude mängu, õppides oma pilli veel paremini tundma. Me ei saa aga koos musitseerida ja see on kurb.

Mul on eredalt meeles hetk 2020. aasta sügiseselt Pärimusmuusika Aida korraldatud Lõikuspeolt, mil pärast esimest kevadist karantiini olime taas saavutanud tõelise sünergia ja saime õhtusel jämmil külg külje kõrval musitseerida. Kogu maja oli täis tõeliselt elavat pärimusmuusikat. Selliseid hetki võib praegu vaid ette kujutada ja igatseda. Õnneks paistab juba lootuskiir, et see kõik on varsti jälle võimalik. Senikaua aga õpime iseseisvalt, et saaksime peagi muusikat ja energiat üksteisega jagada.

Leik esinemas Rebasemõisa festivalil 2020. aasta augustis. Foto: Sten Roosvald
  • Kelly Veinberg on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal.
  • Alates 2018. aastast õpetab ta viiulit Viljandi Muusikakoolis ning alates 2020. aastast on Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengite õppejõud.
  • Praegu õpib Kelly Viljandi kultuuriakadeemia magistriõppes kultuuripärandi loovrakendusi.

 

 

 

Samal teemal