Vahur Zadin: teadust tuleb teha ühiskonna heaks

Vahur Zadin on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor, kes juhib kõrgelt hinnatud Euroopa teadusruumi (ERA) õppetooli projekti, kus uuritakse nanomaterjalide käitumist äärmuslikes keskkonnaoludes. Küsime intervjuus, kuidas on kulgenud hiljuti professorina tööd alustanud Zadini teekond teaduseni ja mida annab ERA õppetool ühiskonnale.

Oled hinnatud teadlane nii Tartu Ülikoolis kui ka terves Eestis – seda näitab ka ERA õppetooli projekti juhtimine. Kuidas sai alguse sinu teekond teadusmaailmas?

Võib öelda, et materjaliteadus tuli minu juurde ise. Olen alati olnud seotud füüsika ja keemiaga ning materjaliteadus on kuldne kesktee nende kahe vahel. Minu kirg on aastaid olnud matemaatika ja arvutusfüüsika, mistõttu olen sellega tegelenud alates Tartu Ülikooli bakalaureuseõppest. Materjalitehnoloogia annab sellele kõigele aga otsese kasuliku väljundi nii ühiskondlikul kui ka isiklikul tasandil.

2012. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis doktoritöö mikroakude modelleerimise teemal. Minu eesmärk oli suurendada akudes tekitatavat vooluhulka ja samal ajal vähendada nende mahtu. Töö valmis koostöös Uppsala Ülikooliga ning minu juhendajad olid professor Alvo Aabloo ja Heiki Kasemägi. Sealt edasi viis tee mind Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri, kus mu uurimisteema oli vase pinnaefektide tekkemehhanismid. Sellest sai muu hulgas alguse pikaaegne koostöö Euroopa Tuumauuringute Keskuse ehk CERN-iga.

Teadusrühmaga oleme nüüdseks osalenud ka mitmes ettevõtlusprojektis. Arvutuslikke meetodeid rakendatakse ehitussektoris, puidutööstuses, aga ka inimeste ohutuse tagamisel. Näiteks hiljuti analüüsisime Nublu vingugaasiandurit, et hinnata, kuhu on kõige õigem see paigaldada. Üks varasem arvamus oli, et andur peaks asuma ruumis madalamal kohal, näiteks seina alaosas, kuid meie tegime kindlaks, et parim asukoht on siiski laes. Lisaks oleme aidanud kujundada puidukuivateid ja ruumide akustikat. Kõigi nende ühenduslüli on matemaatika, mille oleme pannud tulemuste saavutamiseks sobivasse konteksti.

Järeldoktorantuurist jõudsid tagasi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti ja nüüd juhid mainekat ERA õppetooli projekti MATTER,kus uuritakse nanomaterjalide käitumist äärmuslikes keskkonnaoludes. Kuidas jõudsid nii silmapaistva saavutuseni?

Järeldoktorantuuri teisel aastal sain Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse ja selle abil siirdusin tagasi tehnoloogiainstituudi laborisse. Jätkasin sama uurimisteemaga arvutuslikus materjaliteaduses. Keskendusin metallide käitumisele kõrgelektriväljas ja uurisin CERN-i kiirendi CLIC kasutamist piiravate pinnakahjustuste teket. See on võimalikuks saanud suuresti tänu 2013. aastal alanud koostööle CERN-iga. Eesti hiljutine liitumine CERN-iga on meie riigile väga oluline verstapost, sest nii saame kaasa lüüa maailma tipptasemel uurimislabori töös.

ERA õppetooli taotlusprotsess sai alguse juba 2018. aastal ja sisuline töö algas 2020. aasta alguses. Teadustöö on väga praktilisel moel seotud CERN-i tegevusega. Nägime selles võimalusi, mida saaksime ära kasutada, kuna Tartu Ülikoolis on füüsika, keemia ja materjaliteadus väga kõrgel tasemel. Teisalt puudub sisulisem koostöö meditsiini- ja biotehnoloogia valdkondadega – see on kasutamata potentsiaal ning on tungiv vajadus eri valdkondi ühendada, sest see viib teaduse uuele tasandile ja pakub uusi võimalusi ka ettevõtluskoostööks.

CERN-i kiirend CLIC (erakogu)

Tänu millele tuli MATTER Tartu Ülikooli?

Kindlasti aitas sellele palju kaasa Tartu Ülikooli teaduse kõrge tase ning see, et meie väga heade doktorantide tööd on valminud just CERN-iga seotud teemadel. Suurt rolli on mänginud ka meie töökeskkond tehnoloogiainstituudis, mis on soosinud seda, et inimesed looksid uudseid lahendusi ja võtaksid riske. Tegelikkuses on ideel edu saavutamisel vaid väike osa – märksa olulisem on omavaheline koostöö ja arengut toetav keskkond. Meie projektile on kindlasti hoogu andnud ka teised tehnoloogiainstituudi õppetoolid, mis tegelevad sünteetilise bioloogiaja gaasfermentatsiooni tehnoloogiaga. Nende pealt oleme nii mõndagi õppinud ja tänu neile mõistsime, et ERA õppetool on võimalus, mida ei tohi kasutamata jätta. Kindlasti andis see meile teatava eelise, kuid teisalt tekkis ka oht, et me ei saa toetust, kuna meie instituudis oli juba kaks sellist õppetooli.

Oma osa oli kindlasti ka projektis kavandatud koostööl teiste uurimisrühmade ja valdkondadega. Üks neist on fotoonika ja arvutusliku kuva õppetool ning loodame luua sünergiat veel kahe õppetooliga, mis 2020. aastal Eestisse lisandusid.

Kuidas on õppetooli töö alanud ja millist tegevust olete kavandanud?

Praegu paneme veel meeskonda kokku ja peagi saab valmis teadusstrateegia. Oma mõju on mõlemale ülesandele avaldanud üleilmne koroonapandeemia.

Õppetoolis uurime nanomaterjalide purunemismehhanisme äärmuslikes keskkonnatingimustes. Saadud teadmised võimaldavad luua uusi lahendusi nii sensorites kui ka biomeditsiinis kasutatavatele nanostruktuuridele. Arendame koostööd ka erasektoriga – meile on juba suurt toetust avaldanud Eesti Energia, kellele pakuvad huvi näiteks vesiniku- ja akutehnoloogiad ning tuuleenergia.

MATTER-i projekti lõpuks tehakse Tartu Ülikoolis tipptasemel materjaliteadust ja töötavad kõrgelt haritud teadlased. Tõsi küll, projekti aeg ja ressursid on piiratud ning seetõttu on mõnevõrra piiratud ka meie lõppeesmärgid. Meie suur siht on asutada materjalide uurimise teaduskeskus, mis ühendaks erasektorit ning akadeemilisi ja teisi organisatsioone, et üheskoos arendada tehnoloogiat ja innovatsiooni. Teadust ei peaks tegema mitte teaduse enese, vaid ühiskonna pärast. Soovime anda teadustulemustele rakendusliku võimekuse, mis väljendub teadmussiirdes ettevõtlusesse.

 

Nanorobotid on üheks teadustöö väljundiks (Eagle Pharmaceuticals)

Kuidas soodustada teadmussiiret?

Eesti riigis on suur probleem see, et väga vähesed doktorantuuri lõpetanud asuvad tööle erasektoris. Majanduse arendamiseks on doktorikraadiga töötajate suurem osakaal erasektoris aga väga tähtis, sest see aitab ettevõtetel luua ja arendada intellektuaalomandit.

Seetõttu on vaja harida doktorante ettevõtluse alal ja julgustada neid ka ise ettevõtlusega alustama. MATTER-i üks eesmärk on ka arendada doktoriõppekava moodulit, mis keskendub ettevõtluskogemuse andmisele.

Erasektoris töötamise kogemus annab palju juurde ka teadlastele ja soodustab ettevõtluskoostööd. Ma löön kaasa kaitsetööstuse ettevõtte Milrem tegevuses. Selle käigus olen mõistnud, et hea koostöö ettevõtetega eeldab teadlaselt kõigepealt paremat arusaamist sellest, miks ja kuidas ta võiks ettevõtte tegevusse panustada. Milrem on ambitsioonikas robootikaettevõte ning neil on julgust algatada ja kaasa minna suurte ideedega. Nii on nad innovatsiooni eestvedajad. Selliste tööpõhimõtete, suhtumise ja probleemide lahendamise viisi ülekandmine ülikooli on väga oluline.

Kahjuks takistab Eestis teadlastel ettevõtluskoostööd teha asjaolu, et sellel puudub mõju teadusrahastusele. Sisuliselt vaadatakse seda teadlase tulemuslikkuse hindamisel kui hobitegevust. Oluline on vaid teadusartiklite ja viitamiste arv ning seetõttu võib ettevõtluskoostöö teadlastegevuse jätkusuutlikkust ka negatiivselt mõjutada. Süsteemi muutmise poole õnneks juba liigutakse ja selleks on selge vajadus, sest kui soovime teaduspõhist majandust, ei saa me teadust ühiskonnast eemal hoida.

  • Vahur Zadin on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi füüsika erialal. Tema väitekirja pealkiri on „3D-mikroaku modelleerimine“.
  • Vahur on maineka Euroopa teadusruumi õppetooli projekti MATTER juht, õppetooli hoidja on äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia kaasprofessor Andreas Kyritsakis.
  • Tartu Ülikool, kus on seitse Euroopa teadusruumi õppetooli, on Eesti edukaim õppetoolide projektitoetuse taotleja.
  • Euroopa teadusruumi õppetooli projekti MATTER rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ grandilepinguga nr 856705.

Vahurit intervjueeris Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Mare Vahtre.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga