Triin Kask – ettevõtjaks sündinud

Hakkasin juba üsna noorelt mõtlema, kes võiks minust tulevikus saada ja 12-aastaselt otsustasin, et minust saab miljonär. Mäletan, et panin paika plaani, et lähen õppima rahandust kuskil, kus on parim haridus, ja pärast seda panen püsti ühe vinge panga. See ei tundunud absoluutselt võimatu. Tänaseks olen pangast kaugel ja ka miljonäriks saamise fookus on kuskile põneva ja tähendusliku elu varju ära kadunud.

Olen elus palju õigeid valikuid teinud, mis on mind lõpuks eneselegi veidi ootamatult ettevõtluseni suunanud. Kõik algas unistusest ja otsustest. Esimene otsus oli minna õppima Tartu ülikooli majandusteaduskonda, seda otsust mõjutasid ka minu vanemad, kes olid TÜ patrioodid ja ütlesid, et Tartu ülikooli haridus on kõige õigem haridus. Praegu kirjutan ülikoolis doktoritööd ja olen ülikooliga tihedalt seotud, nt olen promonud ettevõtlust meie tudengitele ja püüdnud levitada oma uskumust, et ettevõtlus on võimalus, kus saad rakendada kõiki majanduses õpitud oskusi.

Tegelikult käisin mitmel korral ka pankadesse tööle kandideerimas, aga intervjuudest edasi ei pääsenud, sest mul puudus töökogemus. Värske lõpetajana tundus mulle, et kõik inimesed elavad rattas ja ei peatu, et elu mõtestada või leida selle tähendus. Ometigi tahtsin ka ise rattasse pääseda ja suletud süsteemis elama hakata. Eks elu ongi vahel selline omamoodi irooniline. Tagasi vaadates olen õnnelik, et ma panka tööle ei saanud, sest elul oli minu jaoks midagi palju paremat varuks.

Ma olen lubanud elul kulgeda, sest kui asi on õige, siis juhtub see iseenesest. Mõnikord olen nagu buda munk, kes seisab paigal ja ootab, et asjad paika loksuksid. Ja sellel hetkel, kui ma näen, kuidas õiged asjad tulevad ja kõik toimib, siis ma mõtlen, et elu on ikka kuradima äge. Vot selline tunne peabki õigete valikutega kaasnema.

Olen jõudnud välja IT sektorisse, kus paiknevad maailma mõistes suured võimalused. Kusjuures ega mul endal programmeerimise tausta ei ole ja start-up-maailma sisenedes ma IT-seltskonnas ringi ei liikunud. See aga ei olnud takistuseks. Ühel päeval parkisin auto ülikooli kohviku ette ja sain trahvi – olin järjekordse trahvi pärast niivõrd vihane, et miks ei ole mingit GPS-seadet, mis ütleks, et tegu on tasulise alaga ja pargiks auto ise ära. Sellest vihasest hetkest sündis minu esimene äriidee – parkimisseade, mis automaatselt alustab ja lõpetab parkimise eest tasumise.

Kuna ma ise sel ajal IT sektori inimesi ei tundnud, siis rääkisin oma ideest esimesena inimesele, kellest arvasin, et tema võiks ehk teada kedagi, kes teab kedagi, kes saaks mind sellise seadme väljatöötamisel aidata. Sellest hetkest hakkasin oma ideest rääkima kõigile, kes vähegi tundusid IT valdkonnaga seotud olevat, ja idee tekkimisest poolteist aastat hiljem leidsingi inimese, kellel olid kõik vajalikud teadmised ja oskused olemas ning keda see idee samuti sütitas. Panime asja käima ja jõudsime koostöös EMT-ga prototüüpide testimiseni, kuid halbade asjaolude kokkulangemise tõttu pidime kolm aastat hiljem ettevõtte tegevuse siiski lõpetama.

Ebaõnnestumisi ei tohi kindlasti vaadata üksnes negatiivselt. Oluline on, et ettevõtja ei kannaks ebaõnnestumist taagana kaasas ja teaks, et alati on võimalik uuesti alustada. Ebaõnnestumistega toimetulek on harjutatav ja ma olen õppinud, et kõige tähtsam on emotsioonidesse mitte pidama jääda: mis see virisemine ikka annab, edasi tuleb liikuda! Kõik, mis minu elu puudutab, on minu enda kätes ja ma vastutan iga asja eest, mis juhtub. Olen võtnud endalt võimaluse kedagi teist süüdistada ja aktsepteerin täielikku vastutust. Ettevõtja elus ei ole kohta teiste süüdistamisele.

Ettevõtlus tundub minu jaoks praegu väga loomulik valik, mul on juba väikesest saati olnud avatud suu ja kõrge saavutusvajadus. Kui mul ei ole põnev ja saan aru, et ma enam ei õpi, siis kaob enesemotivatsioon. Ilmselt just seetõttu olen jäänud IT valdkonnale truuks – siin on eilne päev nagu eelmine sajand. Peame käsitlema enda rolli muutlikuna ja leidma juba täna viise, kuidas tulevikus üliarenenud tarkvara kõrval võrdväärselt panustada.

Ettevõtja elu üks suurimaid plusse on vabadus oma elukorraldust ise reguleerida. Ma ei ole koolkonnast, kes usub, et edu nimel peab töötama 80 töötundi nädalas. Võti peitub produktiivsuses – kuidas välistada ebavajalik ning teha vähemaga rohkem. Pingeline töö on mulle õpetanud, et fookus tagab edu ja minu tänane fookus on Greenhouse’il, idufirmal, mis loob tarkvara, mis võimaldab mobiilirakenduste arendajatel tõhusam olla. Kui teen midagi ettevõttest väljaspool, siis pean alati silmas, et see kuidagi Greenhouse’ile kasulik oleks. Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas ja ettevõtte eestvedamise koormus on suur.

Minu elus kõige tähtsamad on aga mu elukaaslane ja kolm last, kes ei tohi kannatada seetõttu, et ma olen ettevõtja. Töö ei saa kunagi olema nendest olulisem. Kõige selle kõrval peab aega jääma ka iseendale. Tasakaalustatud elu on väga tähtis ja tunnistan ausalt, et minu kui ettevõtja jaoks on selle saavutamine paras pähkel. Aga – kõik on tehtav, kui vaid ise tahad.


  • Triin Kask on omandanud Tartu ülikoolis majandusteaduse bakalaureuse ja magistri kraadi ning on tänase seisuga TÜ doktorant.
  • Triin Kask on ettevõtluskoolitaja, Greenhouse CI kaasasutaja ja tegevjuht.
  • Ta on olnud hinnatud ettevõtlusõppejõud Tartu ülikoolis ja aidanud kaasa Tartu start-up-kogukonna tekkele.
  • Ettevõtlusest ja start-up-maailmast huvitatud on oodatud 9. detsembril Eesti Rahva Muuseumis toimuvale ärifestivalile sTARTUp Day 2016.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga