Tippjuht Kaari Simson: “Sa pead hoolima, aga mitte kunagi liiga palju”

Kaari Simson on lõpetanud Tartu ülikooli politoloogia bakalaureuseõppe aastal 2002. Magistrikraadi omandas Simson konverentsitõlkes kolm aastat hiljem. Juba 16-aastaselt vallutas Simson esimese eestlannana Alpides asuva Matterhorni mäe (4478 m) tipu. Ta on olnud aktiivne sportlane ja orienteeruja, koolitaja ja treener. Simson usub, et targalt investeerides on võimalik saavutada rahaline vabadus, mis võimaldab igaveseks pääseda palgatööst. Robert Kiyosaki “rikas isa, vaene isa”-teooriale tuginedes annab Simson koos abikaasaga ka selleteemalisi koolitusi. Kuigi Simson on selle vabaduse juba saavutanud, on ta otsustanud tööd jätkata Playtech Eesti juhina.

Sissekanne on kirjutatud Kaari Simsoni esinemise põhjal TÜ karjäärikohvikus.

Kaari Simson ei ole kunagi oma haridus- ja karjääriteed selge joonena ette planeerinud. Ta teeb oma otsused jooksvalt emotsioonidele ja tunnetele tuginedes. Otsustamise juures ongi kõige raskem mingi seisukoht lõplikult vastu võtta, leiab naine. Sul ei ole kunagi nii palju infot ja andmeid, kui tahaks. Kõige olulisem on aga olemasoleva info najal otsus ära teha ja mitte liialt venitama jääda. Olgugi, et vahel tuleb see puhtalt sisetunde pealt.

Politoloogiaõpingud oli loogiline esmane valik ülikoolis, kuna tol ajal paelus Kaarit kõige enam diplomaatia ja välispoliitika. Huvi rahvusvahelise poliitika vastu ajendas teotahtelist noort naist ka end täiendama Oslo suveülikoolis, Uppsala ülikoolis ja Peterburis Euroopa ülikoolis.

Kaari arvab, et ülikoolidiplomi kõige suurem väärtus on tõdemus, et inimene on suutnud midagi edukalt ette võtta ja ka lõpetada. See on ka tema kui tööandja jaoks väga oluline ning ta vaatab ja hindab seda praktiliselt igal töövestlusel.

Rahvusvahelise õpingukogemuse kõige olulisem aspekt on Kaari arvates just erinevate kultuuride tundmaõppimine: “Erineva taustaga inimestel on väga erinev arusaam sellest, mis on õige ja mis on vale.”

Ka Playtechis töötab kokku neljateistkümnest eri rahvusest inimesi. Erinevates kultuurilistes oludes viibimine on Kaarile andnud hea taju, kuidas kellelegi läheneda; mis nalju tohib teha ja milliseid mitte.

Spordil on Kaari elus alati olnud oluline koht. Tänu sellele alustas naine ka iseseisvat elu varem kui enamik eakaaslasi. Kaari on osalenud Eesti koondise liikmena mitmetel juunioride maailmameistrivõistlustel orienteerumises ja suusaorienteerumises, mis paratamatult viisid tihti kodust eemale. 15-aastaselt veetis Kaari aasta Rootsis treenides, oskamata nii inglise kui ka rootsi keelt. See oli esimene hetk, kui noorele naisele sai selgeks, et elus on võimalik ükskõik millega hakkama saada: “Õppisin, et ükskõik, mis elu mulle ette ei söödaks, ma olen võimeline hakkama saama. Ka õppima paari kuuga ära kaks keelt täiesti võõras keskkonnas.” Kaari harrastab ka alpinismi ja vallutas tänu oma oskustele juba 16-aastaselt esimese eestlasest naisena Alpides Matterhorni mäetipu.

15-aastaselt hakkas Kaari esimest korda mõtlema ka elu tähenduse peale, kui kaotas lähedase sõbra ajuvähi tagajärjel. Ta leidis, et sport ei ole siiski piisavalt tähendusrikas viis, kuidas oma elu läbinisti veeta. Küll aga on see jäänud tema elu märkimisväärseks osaks senini.

Kuigi Kaari ema ütles, et naise juhtimisoskus on selge olnud juba lasteaiast alates, siis Kaari enda arvates hakkas see alles spordi kaudu selgelt avalduma. Ta on muu seas olnud noorte orienteerumise treener, võrkpallinaiskonna kapten, joogainstruktor ja spordiklubi president.

Kaari on kindlal veendumusel, et kui sa tahad, et midagi saaks tehtud, siis tuleb see ise ära teha. Keegi teine ei tule midagi sinu eest tegema.

Paljud on Kaarilt küsinud, kas juhtimisoskus on kaasasündinud või miski, mida on võimalik omandada elu käigus. Kaari arvab, et see on mõlema sümbioos. Ta toob näite oma laste pealt, kellest üks on selge liider ja teine hoiab pigem tagaplaanile ning ei saa iial ei liidriks ega juhiks. Liidriks osaliselt sünnitakse: sul on see vundament juba olemas ja elu käigus sa täiendad ja täiustad seda võimekust. Kui sul maast madalast seda sisse kodeeritud ei ole, siis on väga keeruline seda endasse sisendada ja juurde õppida.

Juhtimisoskus on Kaari jaoks pigem kunst kui teadus. Kaari ei loe juhtimisõpikuid ega järgi neis välja toodud punkte, kuidas olla hea juht. See tuleb kogemuse ja ajaga ning keskkonnast, mida sa juhtima pead.

Kaari ise näeb end juhi rollis kui teenusepakkujat: “Ma pakun teenust oma firmale, oma töötajatele, eesti rahvale ja tahan olla selles nii hea kui võimalik.” Teine tähtis osa juhi töös on olla inspireeriv – väga oluline on see, kuidas sa igapäevastes olukordades käitud, tööl oled, suhtled ja kasvõi naeratad.

Hea juht oskab ka hästi delegeerida. Kaari jaoks on aeg kõige väärtuslikum ressurss. Aega tuleb leida töö, töötajate ja firma jaoks, aga ka oma pere, lähedaste ja – mis peamine – iseenda jaoks. Igal hommikul võtab Kaari 2–3 tundi enda jaoks, teeb joogat ja mediteerib, et säilitada vaimne tasakaal.

Kaari on õppinud ka, et liigne muretsemine põletab su kiirelt läbi. Tema lemmiklause on, et sa pead hoolima, aga mitte kunagi liialt palju. Kaari järgib nn kolme-proovi meetodit (“three-attempt rule”). Ta annab soovituse, et kui sa millegagi rahul ei ole, siis proovi muuta seda kolm korda. Kui see ei õnnestu, siis tõenäoliselt ei saagi seda muuta. Tuleb leida teine lähenemine.

Ükski otsus ei ole 100% õige ega 100% vale, leiab Kaari. Alati on midagi, mida annab jooksvalt muuta. Endale aruandmine valedest otsustest on palju olulisem kui nende üle muretsemine ja tagantjärele kahetsemine: “Olen teinud otsuseid, mis vajavad hiljem parandamist, aga mitte kunagi 100% valesid otsuseid, mida ma kahetseks.”

Kuigi Kaari ei loe juhtimisõpikuid, siis on ta lektüüris palju muud põnevat. Ta loeb keskmiselt kolme raamatut korraga ja valib antud hetkes sobivaima ja meelevaldseima. Kaari jagab oma lugemisvara enesearengu, finants- ja investeerimise ning pehmete teemade valdkondadesse.

Tänu oskuslikule finantsplaneerimisele on Kaari koos abikaasa Egertiga saavutanud sellise rahalise vabaduse, mis võimaldab neil ära elada ka üksnes investeeringutelt passiivset tulu teenides. See võttis neil aega kaheksa aastat.

Kaari annab palgatööst väljumiseks neli soovitust.

1) Sul peab olema pidev sissetulek ja sa pead selle tegema nii suureks kui võimalik.

2) Sa ei tohi mitte kunagi laenata. Kui sul on laenud ja liisingud kaelas, siis saa neist kiiresti lahti.

3) Sa pead säästma võimalikult palju. Kaari soovitab vähemalt 50% igakuisest sissetulekust kõrvale panna.

4) Investeeri targalt! Raha, mis oled investeerinud, ei tohi enam välja võtta, ainult uuesti investeerida. Esimesed viis aastat tundub nagu see ei kasvagi, kuid ühel hetkel hakkab see massiliselt suurenema.

Tihtipeale suhtutakse naisjuhti IT-valdkonnas kui maailmaimesse. Kaari leiab, et naisel on juhtivat positsiooni palju raskem vastu võtta kui mehel, kuna pere ja lapsed on tugevalt mõjutavad faktorid: “See pole midagi, millest kõik tüdrukud lasteaias unistaksid.” Kaari ise aga leiab, et laste tõttu ei ole tal küll midagi iial tegemata jäänud.

Kaari ei poolda ka sookvoote nagu on Skandinaavias. Eesti ühiskond ei toeta veel piisavalt naisjuhte, leiab Simson. Siiski on see tendents muutumas. Mehed kasutavad üha enam vanemapuhkust ja naistele luuakse järjest rohkem võimalusi karjääriredelil tõusmiseks. Ka ei leia Kaari, et oma positsiooni kindlustamiseks peaksid naisjuhid käituma maskuliinselt. Kaari ise peab end väga naiselikuks naiseks. Ka suudavad tema arvates naised paremini korraga mitme ülesandega tegeleda, kuulata ja analüüsida. “IT-valdkonna inimestele meeldib poputamine,” lisab Kaari, “ja selles suhtes on neil ikka naisjuhiga vedanud.”

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga