Tiit Pruuli vilistlaspäeva kõne

Hea alma mater’i pere!

„On kevad Tartu peal.“ See tähendab, et peagi lähevad mu selja taga olevad uksed taas lahti ja uus lend vilistlasi astub siit ülikooli sammaste vahelt välja.

Sel päeval, kui sa astud noore haritlasena üle selle lävepaku, vaatad käidud teele tagasi. Ja vaatad edasi.

Vaatame koos tagasi ja vaatame edasi.

Mu tütar lõpetas Tartu Ülikooli kümmekonna aasta eest.

Ma ise lõpetasin ülikooli – raske isegi meenutada, oli ta toona veel Tartu Riiklik Ülikool või juba Tartu Ülikool – veidi enam kui veerand sajandit tagasi.

Mu ema lõpetas väga riikliku Tartu Riikliku Ülikooli poole sajandi eest.

Mu vanaisa lõpetas sõjaeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli täpselt 80 aastat tagasi.

Erinevad, väga erinevad ajastud. Palju, väga palju on muutunud.

Mu vanaisa saagis anatoomiapraktikumis pooleks sääreluid, kompuutertomograafi veel ei tuntud ja sõna „geen“ oli alles äsja eesti keelde jõudnud.

Kui mu ema õppis keeleteadust, oli veel elus viimane kamassi keele kõneleja Klavdija Plotnikova Sajaanides ja tudengid said liivi keele praktikat teha liivlaste ajaloolistes külades ja vadja keele praktikat vadja külades, kus leidus veel oma keele kõnelejaid.

Mina pidin 1980-ndail, nõukogude võimu agoonia-aastail, vananevate kiilaspäiste teadusliku kommunismi õppejõudude rõõmuks õppima siin kõrval olevas Marksu majas pähe „Kommunistliku partei manifesti“. Ja nüüd, kolme nädala eest, tervitasid mind ja minuga kaasas olnud ülikooli õppejõudu siinsamas Rüütli tänaval noored kiilaspäised mehed ühel pühapäevahommikul hüüetega „Heil Ruuben!“.

Jah, need on ajastu märgid, ajalikud märgid, ajas muutuvad märgid. Arsti- ja loodusteadused arenevad praegu nii kiiresti, et me ei tea, millised on inimkonna järgmised sammud või hüpped. On kurb, et globaliseeruvas maailmas on sadu ja tuhandeid ohustatud keeli, mis järjest kaovad.

Aga veel kurvem on, et ma lootsin kuni viimase ajani, et rumalaid inimesi jääb järjest vähemaks, aga tundub, et rumalus ja harimatus on vist ikkagi ühiskonna igikestvad kaasnähud. Igal ajastul on oma kiilaspead ja ei piisa, kui seda püütakse väärikate peakatetega rüütada.

On loomulik, et ülikool on pidevas muutumises – peabki olema muutuv. Ent mõned asjad, mis teevad ühest õppeasutusest universitas’e, peaks olema – ja rõõmsalt näeme, et on – meie ülikooli juures püsivad.

  1. Ülikooli ja ka ülikoolilinna ühed esimesed tunnused peavad olema akadeemilised vabadused – „me mõtted on priid, kes suudaks neid köita“! Neid vabadusi ei õnnestunud murda ei vaikival ajastul EW päevil ja neid ei õnnestunud lõpuni murda ka Nõukogude surveaparaadil. Akadeemiliste vabaduste üheks aluseks on akadeemiline debatt. Akadeemiline debatt ei ole aga saunas või õllesaalis kõva häälega räuklemine või esimeses telestuudios demagoogitsemine. See on teadmistepõhine ja argumenteeritud arutelu. Samas on see demokraatlik arutelu – „siin ei kehti ametid, ei kraadid“ –, kus esmakursuslane võib vaielda professoriga ja noorteadur akadeemikuga. Rohkem akadeemilist debatti – see kaitseb meie vabadust!
  2. Tartu Ülikool on 100 aastat olnud ja jääb rahvusülikooliks. Tark rahvuslus ei ole poliitilisel skaalal lahterdatav ja venitatav. Tark rahvuslus on see, et Tartu Ülikooli teadlased kaitsevad ilusat emakeelt, et leitakse häid kompromisse rahvusvahelises teadusvoos osalemise ja eesti keele akadeemilises käibes hoidmise vahel. Tark rahvuslus on see, et ajaloolased uurivad eesti ajalugu sine ira et studio, ilma viha ja eelarvamusteta, vaatamata sellele, kas moes on vapsid, Päts või Tõnisson. Tark rahvuslus on lõpuks ka see, Tartu Ülikooli Kliinikumis hoolitakse eesti elanike füüsilisest ja vaimsest tervisest, vaatamata kellaajale ja patsientide hulgale. Sest see on hoolitsemine meie rahva eest. Ilma trummipõrina ja vastu rindu tagumiseta aus hoolitsemine.
  3. Püsiv on seegi, et tõsine teadus, päris teadlased, ja kõik inimesed, kes tahavad jõuda asjade tuumani, ei mugandu mitte kunagi. Tõsine inimene ei lõpeta iialgi küsimuse „Miks?“ küsimist. Ükskõik, millised võivad olla ka vastused. Ükskõik, kas helkivad ööpilved, tumeaine või mõni erakond tahab, et neilt neid küsimusi küsitakse või mitte.
  4. Püsiv on see, et Tartu on avatud meelega linn, ei ehita müüre enda ja maailma vahele, mõistab, et teadus nagu armastuski ei tunne riigipiire, ei hooli soost ega nahavärvist.
  5. Püsiv on ka see, et haritud inimesed vaatavad edasi. See ei ole pelgalt nostalgia, et „armsas Tartus vana ülikool“, vaid ma olen kindel, et kui siit ustest astub välja järjekordne lend vilistlasi, on nende hinges kaks asja: pöörane tegutsemistahe, soov maailma muuta, ja samas ka mure meie riigi, meie rahva, meie maailma tuleviku pärast. Kuni inimesed astuvad siit välja selliste tunnetega, püsib ka meie alma mater.

Miks me, vilistlased, siin täna oleme?

Sest me oleme uhked oma ülikooli üle. Me ei tuleks siia, et vaadata, „kuis mäe all vajub maa põhja ülikool“. Me ei tahaks end oma vana kooliga siduda, kui me peaks häbenema tema maine pärast. Kui me häbeneks, siis leiaksime sel nädalavahetusel palju muud tegevust ja vabandusi, et mitte tulla Tartusse. Aga me oleme siin ja see on ühtlasi meie tänu väljendus.

Vilistlastel on põhjust tänada tänast ülikooliperet rektoraadist kuni tudengiteni, tudengitest kuni peahoone komandandini, et meie kool pole mitte lihtsalt hästi hoitud paik, kus kord aastas nostalgiareisil käia, vaid arenev, nüüdisaegne ja maailmas tunnustatud kõrgkool.

Ja iga päev – lihas ja luus või lihtsalt vaimus, aga „kell 8 me kohtume kella all“.


Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek “Lähme koos” toimus 18. mail 2019. Päeva avasid TÜ rektor Toomas Asser, Tartu linnapea Urmas Klaas ja ettevõtja Tiit Pruuli. Vaata avamist järele UTTV veebilehelt.
* Tiit Pruuli lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna 1990. aastal.
* Ta on töötanud kultuuri- ja poliitikaajakirjanikuna Edasis/Postimehes, välisminister Lennart Meri pressiesindaja ja peaminister Mart Laari nõunikuna.
* Praegu on ta transpordi- ja turismiettevõtteid ühendava Go Groupi nõukogu liige ja üks omanikke.
Foto: Kristi Sits

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga