Ilona Nurmela: Soovid end naisena tööl kehtestada? Ole paindlik, kuula ja tunne iseennast!

Olen professionaalne innustaja, kes on tippjuhina saanud meeskolleegidest enam palka ja kirjutab läbirääkimiste koolituste kõrvalt ingliskeelset fantasy’t.

Naiste enesekehtestamisest – põhjustest ja võimalikest lahendustest – võib rääkima jäädagi. Täna tahaks ma keskenduda enesekehtestamisele läbirääkimistel ja mis tahes suhtluses (sest mis muud see läbirääkimine on).

Edukalt suhtlemiseks tuleb hästi teada teist inimest ja veel paremini iseennast. Ehk siis enne kui üldse minna teiste veenmise, mõjutamise ja otsese või kaudse juhtimise nippide juurde – kui hästi te ise ennast tunnete?

Alustame algusest. Kas te ise väärtustate end? Nimetage peast oma kolm oskust või omadust, mis on professionaalses kontekstis väärtuslikud.

Kui usute, et loote konkreetset väärtust, siis lootegi. Kui usute, et peaksite rohkem palka saama, siis kas te küsinud olete? Mitte lihtsalt põgusalt uurinud, kas kõigile palgatõus terendab, vaid küsinud just oma palga osas, olles eelnevalt ära teinud kodutöö võrreldavate töökohtade keskmiste, tööandjale teenitava käibe ja tulu osas ja teades täpselt, mis väärtust loote, mida teised ei suuda, ning teil on valmis mõeldud, mida teha siis, kui pakutava ja soovitu käärid on väga suured? Asjade läbimõtlemine ja eeltöö, sh enda emotsionaalne ettevalmistamine olulisteks vestlusteks tekitab enesekindlust tunduvalt rohkem kui ehku peale küsimine.

Kas teate oma piiravaid uskumusi ja kuidas need teilt enesekindlust röövivad? Näiteks naisena kuuldes statistikat või kellegi ütlust, et meil saavad naised meestest vähem palka – kas noogutate kaasa, mõeldes kõigile, kes kinnitavad reeglit, ja lepite olukorraga või ütlete endale: „Oi, kui põnev vaatenurk, minu puhul see ei kehti“? Või ehk keeldute proovimast midagi uut, sest see ei ole teile omane?

Kas teate oma „punaseid nuppe“ ja seda, kuidas mitte ärrituda nt jämeduste peale? Olgu hingamistehnika, visuaalse klaasseina vahele ehitamise või vähima otsimisega, mille osas ütlejaga saaks nõustuda.

Kas teate, kuidas eelistate infot saada – lühidalt või koguni pildina, kinnisilmi kuulates või detailse kirjaliku selgitusega? Oma alluvatele olete seda öelnud või loodate telepaatiale?

Aga kas te võtate kõike eelnevat arvesse ka oma vestluskaaslaste puhul? Ah et miks see oluline on? Mis te arvate, kumb lähenemine on edukam – kas kasutada ühte, oma stiili kõigiga suheldes või rääkida teistega nende keeles?

Läbirääkimiste ja mis tahes suhtluse ning inimeste juhtimise üks põhitõdesid on paindlikkus. Paindlikkus kui häälestumine ja oma käitumise mugandamine eri olukordadele ja inimestele. Paindlikkus ja oma väärtustele kindlaks jäämine on seejuures kaks erinevat asja. Kui meeskolleeg teid „kiisutab“, siis seda EI pea paindlikult taluma.

Paindlikkus ei ole selgrootus ega enesekehtestamise vaenlane. Paindlikkus on näiteks see, kui teile öeldakse, et täna ei saa, teie uurite, miks mitte, mida täna saab ja millal saaks maksimumi, ning mugandate oma nõudmisi vastavalt sellele, kas vaja on TÄNA ja sobib ka 80% valmidusega või vaja on 100% ja nädala pärast on ka ok. Enda ja teiste kuulamise oskus tuleb ainult kasuks.

Enesekehtestamiseks pole vaja tõsta häält ega kedagi alandada, kuigi ka need on taktikad. Mõnikord on vaja lihtsalt öelda välja, millist käitumist te teistelt soovite, mitte jääda lootma, et teie head tööd märgatakse, tunnustatakse ja tasustatakse.


  • Ärilepitusele spetsialiseerunud Ilona Nurmela on lõpetanud TÜ õigusteaduse aastal 1998 cum laude.
  • Edasi läks ta õppima Cambridge ülikooli, kus omandas magistri- ja doktorikraadi.
  • Eesti advokatuuri liikmeks sai Ilona Nurmela aastal 1998 ja alates 2014. aastast on ta Advokaadibüroo Fort Legal vandeadvokaat.
  • Aastatel 1999–2007 oli Ilona Nurmela Tartu Ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse lektor.
  • Lisaks on ta jõudnud olla ärikonsultant Londonis ühes juhtivas IT konsultatsioonifirmas Accenture Pic, juhatuse liige ja nõunik AS-is Tallinna Vesi ja nõukogu liige Baltic Institute of Corporate Governance’is.
  • Ilona Nurmela on Eesti Harjutuskohtu Seltsi kaasasutaja.
  • Hetkel tegutseb ta peamiselt koolitaja ja nõustajana efektiivsete, huvidel põhinevate läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga