Robootika ei ole raketiteadus!

Ramon Rantsus ja Heilo Altin on usinalt juba kümme aastat Eesti lapsi robootikapisikuga nakatanud. MTÜ Robootika eestvedajatena populariseerivad noored mehed innukalt koolirobootikat ja ühtlasi infotehnoloogiat. Tänu neile tegelevad robootikaga tuhanded lapsed.

Kuid et teada, kuidas sai robootika Eestis nii populaarseks, tuleb alustada algusest. Ramon on väikesest peale armastanud arvuteid putitada ja neile tarkvara paigaldada. Juba gümnaasiumi ajal andis ta arvutitunde ja vahetunnid möödusid sageli arvutiklassis. Seepärast oli 2003. aastal loogiline valik astuda Tartu Ülikooli infotehnoloogia erialale (nüüdne arvutitehnika eriala).

„Tartu Ülikoolis omandatud teoreetiline baas lihtsustab uue tehnoloogia proovimist ja tänu TÜ-s saadud haridusele suudan robootikas probleemidele hõlpsasti lahendused leida,“ ütleb Ramon. Infotehnoloogia juurde tõid teda just selle eriala mitmekesised võimalused, sest üliõpilane võis valida kolme erialasuuna vahel: arvutitehnika, robootika või kosmosetehnoloogia.

Ramon ja Heilo on ammused sõbrad Elva Gümnaasiumi päevilt. Pärast ülikooli lõpetamist asusid mõlemad Eestimaa koolides robootikat tutvustama. Nende robotiteater aitas luua õpilaste ja robotite vahel esimese kontakti ning see omakorda toetas robootika edasist populaarsust. Üldhariduskoolidest jõudsid väsimatud robootikud juba 2013. aastal lasteaedadesse, kus hakkasid samuti roboteid tutvustama.

Ramoni ja Heilo töö vili on see, et nüüdseks on 380 üldhariduskoolil oma robootikaplatvormid ja IKT-huviringides käib iga nädal 5000 õpilast.

Ramoni unistus on, et iga laps võiks vähemalt üks kord robotiga tegutseda. „Kõikidest lastest ei pea saama insenerid, kuid nad peaksid saama võimaluse vähemalt korra robotiga tegeleda. Kaugem eesmärk on, et igas koolis oleks robootikaga seotud tegevus. See võiks realiseeruda juba lähema kümne aasta jooksul. Ka koolijuhid teadvustavad robootika tähtsust üha rohkem ja lastevanemad nõuavad robootikaringe. Loodan, et nii riik kui ka erasektor panustavad üha enam Eesti IKT-haridusse nii üldhariduskoolides kui ka ülikoolides.“

Teine suur eesmärk on meelitada robootikasse rohkem tüdrukuid, sest siiamaani on see miskipärast olnud pigem poiste ala. Ramon on märganud, et tüdrukud kaaluvad oma otsuseid rohkem ja oskavad tavaliselt paremini süveneda, mistõttu meeskonnale on alati kasulik, kui selles on nii poisse kui ka tüdrukuid. Et tuua tüdrukuid rohkem robootika, programmeerimise, multimeedia, 3D-modelleerimise või mobiilirakenduste valmistamise juurde, kuulutasid Nutilabor ja MTÜ Robootika oktoobris välja starditoetuste konkursi „IT tüdrukutele“. Selle eesmärk ongi toetada ainult tüdrukutele mõeldud uusi IT-huviringe.

Ramon on veendunud, et Eestis on robootika jaoks maailma parimad tingimused. Pealekauba võib robootikaõpetajaks saada igaüks – Eesti edukaimatel robootikaõpetajatel ei ole tegelikult arvuti- ja informaatikatausta. „Kui tead, kuidas hiir liigub ja klaviatuur töötab, siis tule aga koolitusele,“ julgustab Ramon.


Ramon Rantsus

  • Lõpetanud 2011. aastal Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistriõpingud
  • Aasta hariduse sõber 2015 koos Heilo Altiniga
  • Teaduse populariseerija 2013 koos MTÜ-ga Robootika
  • Robotex International 2017 peakohtunik
  • Programmide First LEGO League ja First LEGO League Jr. juht MTÜ-s Robootika

Autor: Mariana Kukk

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga