Rait Ratasepp: “Ilma hea füüsilise vormita oleksin advokaaditöö algusaastatel läbi põlenud.”

Rait Ratasepp on Tartu ülikooli õigusteaduskonna vilistlane aastast 2009. Pärast pea viit aastat edukat advokaadikarjääri otsustas Ratasepp teha igapäevaelus kannapöörde ning kolida sportlike sihtide saavutamiseks elama ja treenima Lanzarotele. Käesoleva aasta juulikuus tuli Ratasepp esimese eestlasena Ungaris Double Ultra Triathloni võistluse võitjaks. Eestlane pidi ultratriatlonil läbima 7,6 km ujumist, 360 km jalgrattasõitu ja 84,4 km pikkuse jooksudistantsi – seejuures ainsana, kes sai katsumusega hakkama ühe ööpäevaga.

Õppisin Tartu ülikoolis õigusteadust ning omandasin sellel erialal magistrikraadi 2009. aasta suvel. Olen tõenäoliselt üks neist paljudest, kelle keskkooliaegne nägemus edasisest haridusteekonnast ei kattunud asjade tegeliku käiguga. 2001. aastal keskkooli lõpetades, oli minu kindel soov jätkata õpinguid infotehnoloogia valdkonnas, mistõttu kandideerisin Tartu ülikooli infotehnoloogia erialale. Kuigi sain ülikooli hingekirja juba 2001. aastal, võtsin aastaks enne õpingute alustamist aja maha ning astusin ajateenistusse.

Pärast ajateenistust olin endiselt kindel valitud eriala sobivuses ning 2002. aasta sügisel asusingi ülikoolis IT-teadmisi omandama. Juba esimese õppeaasta lõpuks jõudsin aga arusaamisele, et see eriala ei köida mind piisavalt ega ole minu jaoks. Mind valdasid tollal väga vastakad meeleolud ning otsus IT-õpingutest loobuda tuli väga raskelt, sest sel hetkel arvasin ühe aasta oma elust raisus olevat ja teadmatus tuleviku ees hirmutas mind väga.

Usun, et nii mõnigi mõistab ja teab oma kogemustest, millest ma räägin. Vabalt võib olla, et ma ei oleks seda sammu julgenudki astuda, kui oleksin tasuta õppekohal õppinud ja kui ma ei oleks pidanud oma õpingute eest maksmiseks suviti ise raha teenima. Seetõttu tundus mulle lihtsalt tobe ja ebaratsionaalne vastumeelt olevate õpingute jätkamise eest maksta märkimisväärne summa.

Üks ei jää teiseta

Tol hetkel arvasin, et see jääb mu ainsaks sedavõrd drastiliseks kursimuutuseks ja et ma olen oma koha siin päikese all leidnud. Nii see mõistagi ei läinud ja juba paari aasta pärast olin taas olukorras, kus sisuliselt alustasin nullist uue eriala omandamisega. Nimelt pärast aasta kestnud IT-alaseid õpingud Tartu ülikoolis otsustasin teises kõrgkoolis õpetatava majandusõiguse eriala kasuks, kus puutusin esmakordselt kokku ka õigusalaste ainetega. Mida aeg edasi, seda rohkem mind see valdkond paelus.

Peagi oli selge, et tahan üksnes õigusteaduse eriala omandamisele keskenduda. Ainukeseks tõsiseltvõetavaks valikuks pidasin Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Seekord tuli otsuse langetamine lihtsamalt ning mind ei heidutanud ka tõsiasi, et õigusõpingute eest tuli tasulisel õppekohal tasuda tollal minu jaoks meeletuna tunduvaid rahasummasid. Lohutasin end aga sellega, et kui ma õpingutesse täie tõsidusega suhtun, siis olen võimeline magistriõppes riigieelarvelise õppekoha saama. Selle eesmärgi ma enda jaoks ka täitsin.

Armasta seda, mida sa teed, ning uksed avanevad ise su ees

Õpingud ja õpetamismeetodid õigusteaduskonnas sobisid mulle suurepäraselt ja huvi selle eriala vastu kasvas iga uue aine kuulamisega. Tõenäoliselt peitus kogu võlu selles, et õppejõud oskasid oma teadmisi hästi ja huvitavalt edasi anda. Kulminatsioon saabus minu jaoks bakalaureuseõpingute viimasel aastal, mil hakkasin tasapisi nägema suuremat pilti ja mõistma kui seotud on omavahel erinevad õigusvaldkonnad ning kuidas see kõik on meie argipäevaelu lahutamatu osa.

Ühtlasi langes mul seeläbi ka koorem õlgadelt, sest mõistsin, et võimalikud kursimuutused tulevikus ei saa mind kunagi panna kahtlema õiguseriala omandamise otsuses. Need teadmised ja oskused tulevad alati kasuks, sõltumata sellest, mis valdkonnas ja erialal tegutseksin.

Juba vahetult enne bakalaureusekraadi omandamist avanes mul võimalus seni õpitut praktiseerida Tartu maakohtus, kus osutusin valituks kohtuniku konsultandi ametikohale. Minu tööülesandeks oli kohtuniku juhendamise all abistada kohtunikku tema töös. Kiiresti sai selgeks, et kuigi teoreetilised teadmised on hädavajalikud, on selles valdkonnas vähemalt sama oluline praktiliste oskuste olemasolu, rääkimata heast eneseväljendus- ja argumenteerimisoskusest. Harvad ei olnud ka juhud, mil tuli tõdeda, et teoorias õpitu ei langenud kokku praktikaga.

Esmase praktilise töökogemuse üheks meeldejäävaks avastuseks pidasin ja pean endiselt seda, et olukordade praktikas läbitegemine aitab oluliselt paremini mõista varasemalt õpitut, anda õpitule hoopis uue vaatenurga ning uute teadmiste omandamine ja seoste nägemine muutub olulisemalt lihtsamaks. Õpingute algusaegadel loetud õigusalase kirjanduse uuesti lugemisel tekkis tihtipeale tunne justkui oleks see alles esmakordne kokkupuude selle raamatuga.

Töötamine kohtus ja magistriõpingud ülikoolis kulgesid mul samaaegselt ning kuigi töö ja õppimise ühildamine võib kohati olla väljakutsuv, arvan selle olevat parimaks koosluseks õigusvaldkonnas. Seda kasvõi ainuüksi seetõttu, et õpingute lõpetamise hetkeks õigusalase töökogemuse puudumine võib märgatavalt raskendada meelepärase töökoha leidmise võimalust, ning seda sõltumata sinu õppetulemustest. Tööandjad üldjuhul eeldavad kandidaadilt Tartu Ülikooli diplomi, kui nende jaoks hariduse kvaliteetsust kinnitava sertifikaadi, ettenäitamist. Eristumaks aga väga paljudest teistest sama diplomit omavatest kandidaatidest, on väga oluline roll just varasemal praktikal ja töökogemusel.

Magistrantuuriõpingute kõrvalt võivad tänu õiguse praktiseerimisele avaneda suurepärased karjäärivõimalused ka juba enne vastava diplomi omandamist. Nii vähemalt kulgesid asjad minu jaoks. Pärast pooleteise aasta pikkust töötamist maakohtus ja ajal, mil ma alles veel omandasin magistrikraadi, kutsus ühe suure ja tuntud advokaadibüroo pidaja mind enda juurde tööle. Muidugi oli mul sellise võimaluse üle hea meel ning jaatava vastuse andmiseks pikka järelemõtlemisaega ei vajanud. Kuigi ma tööandjalt hiljem ei küsinudki, miks ta otsustas mulle selle pakkumise teha, tahaks uskuda, et selles mängis võtmerolli just minu töökogemus ja töö kvaliteet maakohtus, sest üksnes õppetulemuste poolest oleks minust paremaid kandidaate leidunud kindlasti päris palju.

Stressirohke amet nõuab ka head füüsilist vormi

Advokaadibüroos töötades ja oma ala parimate juhendamisel mõistsin kiiresti, kui vähe ma tegelikult tean ja kui palju on veel õppida. Tööga kaasnenud suur vastutus ja kõrged ootused panid mu stressitaluvuse kiiresti proovile ja kuigi mulle juba varemalt meeldis palju sporti teha, siis nüüd sai sellest mu üks peamisi ja parimaid stressimaandamise viise. Usun, et ilma hea füüsilise vormita oleksin advokaaditöö algusaastatel täielikult läbi põlenud.

Sarnaselt tööalastele väljakutsetele on mulle alati meeldinud ennast ka sportlikes väljakutsetes pidevalt proovile panna ning oma võimete piire nihutada. Nimelt köidab mind ülipikkadest distantsidest koosnev sport. Juba ülikooliaastatel meeldis mulle väga jooksmine ja maratonide läbimine. Elades Erasmuse programmi raames 2009. aasta sügissemestri Prantsusmaa väikelinnas Chambéry᾽s, avastasin enda jaoks mägedes matkamise ja treenimise võlud.

Peagi kuulsin sõbralt Prantsuse Alpides korraldatavast võistlusest Ultra-Trail du Mont-Blanc ning teadsin kohe, et tahan sellel osaleda. Sellele võistlusele kvalifitseerumiseks pidin esmalt aga teistelt mägistes tingimustes toimuvatelt ultrajooksudelt (80 km ja enam) punkte korjama. Kahe aastaga olid vajalikud punktid koos ning eelmise aasta augustis ma sellest võistlusest osa ka võtsin, läbides 119 km pikkuse ja enam kui 7200 tõusumeetrit sisaldava võistluse ööpäevaga.

Ultrajooksuga samaaegselt avastasin enda jaoks ka triatloni. Kui alguses oli mu väljakutseks täispika triatloni (3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu) edukas läbimine, sai peagi selgeks, et oleksin võimeline ka pikemaid katsumusi tegema. Tänaseks olen oma põhitähelepanu ultrajooksude kõrval keskendunud ka ultratriatlonile ehk tegemist on täispika triatloni mitmekordsete distantsidega. Kuigi olen ultratriatloni harrastanud alles ühe korra, osutus see uskumatult nauditavaks ja edukaks ettevõtmiseks.

Nimelt, olles esimene eestlane ultratriatloni finishis, olin Ungaris toimunud maailmakarika etapil (7.6 km ujumist, 380 km ratast ja 84.4 km jooksu) ka ainuke, kes suutis võistluse läbida alla ühe ööpäeva ja saavutada seeläbi ka esikoht ajaga 22 tundi 17 minutit. Teise koha mehel surusin kätt pea kolm tundi hiljem.
Aasta-aastaga on eelkirjeldatud sportlikud väljakutsed läinud järjest raskemaks, nendeks valmistumine muutunud üha aeganõudvamaks ja palgatöö kõrvalt suhteliselt keeruliselt teostatavaks. Seepärast olin eelmise aasta keskpaigaks jõudnud oma elus taas kord sinnamaale, kui oli vaja radikaalseteks ja julgeteks otsusteks.

Teine ei jää kolmandata

Pärast neli ja pool aastat advokaadibüroos töötamist, enda tõestamist ja väärtuslike teadmiste ja kogemuste omandamist, tundsin vajadust muutuste järele. Kuigi juura oli siis ja on endiselt mulle väga südamelähedane eriala, vajasin ma korraks aja mahavõtmist ja oma teisele hobile, spordile, võimaluse andmist.

Nii võtsingi eelmise aasta septembris vastu otsuse ja tulin palgatöölt ära, pakkisin asjad kokku ning seadsin sammud Kanaari saarele, kus ma kuni käesoleva aasta mai lõpuni elasin ja treenisin. Väga üksikud inimesed minu tutvusringkonnas mõistsid mind, teistele tuli minu otsus suure üllatusena. Tõepoolest, mul oli ju väga prestiižne amet, parimad töötingimused mida tahta ja väga hästi tasustatud töö, mistõttu sellest kõigest vabatahtlik loobumine jäi paljudele arusaamatuks. Teiste arvamusel ma oma otsust aga mõjutada ei lasknud.

Tänaseks on palgatöölt lahkumisest möödas juba enam kui aasta ning tagantjärele võin öelda, et ma ei kahetse midagi. Olles oma aja peremees, on mul täna võimalik tegeleda mõlema oma lemmikhobiga nii spordi kui ka juuraga selliselt, et üks ei sega teist. Vähemtähtis ei ole ka see, et olen mõlemas valdkonnas seadnud endale kõrged sihid, mille poole püüelda.

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga