Nicholas Vandrey: “Iga kord, kui Tartusse tulen, on tunne, nagu oleksin puhkusel”

Kui kohtun uute inimestega, küsitakse mult alati, kust ma pärit olen. Sellele on lihtne vastata: Texasest. Järgmine küsimus on peaaegu kindlasti see, kuidas ma Eestisse sattusin. Sellega on juba pisut keerulisem. Elasin lapsena nii mõneski riigis ja reisisin veelgi rohkemates ringi. Eestisse jõudsin esimest korda 16-aastasena. Veetsin kolm nädalat Tallinnas, Tartus ja maakohtades. Kuigi mul ei olnud otsest kavatsust Eestisse kolida, jättis siinne tüüne maaelu mulle sügava mulje. See pakkus haruldase võimaluse n-ö juhe seinast välja tõmmata (olgugi et wifi levib Eestis igal pool). Ühtlasi sain teada, et siin on tähtsal kohal saun, ja see oli hämmastavalt hea.

Möödus peaaegu kaks aastat enne, kui leidsin end kaalumas püsivamalt Eestisse kolimist. Valmistusin Texases keskkooli lõpetama, aga mul ei olnud konkreetset plaani, mida edasi teha. Olin kandideerinud paari USA ülikooli ja ühes neist isegi koha vastu võtnud (siinkohal väärib mainimist, et ülikoolid nõuavad vastust üldjuhul maiks ehk umbes kuu aega enne seda, kui Tartu sisseastumiskatsete tulemused teatavaks tehakse). Üks sõber juhtis mu tähelepanu sellele, et Tartu ülikool avas ingliskeelse ärijuhtimise bakalaureuseõppekava. Kandideerisin ja sain paar kuud hiljem USA ülikooli avaüritusel viibides vastuvõtuteate. Ühe USA ülikoolile saadetud piinliku e-kirja ja paari nädala võrra hiljem istusin Eestisse lendava lennuki pardal.

Otsustasin Tartu kasuks, sest see oli ainulaadne võimalus. Eestile viidati juba kui uuendusmeelsele riigile ja oleks olnud kahju keelduda pakkumisest õppida piirkonna kõige mainekama ülikooli uue rahvusvahelise õppekava järgi. Olgugi et olin varem elanud Šotimaal ja Norras, võttis USA-st Eestisse kolides kohanemine pisut aega. Päev läbi paistva päikesega Texasest tulek Eestisse, kus päevad muutusid aina lühemaks ja lühemaks ning kust pere jäi niivõrd kaugele, vajas harjumist. Õnneks viisid õpingud mu tähelepanu päikesepuuduselt eemale.

Kolme õpinguaastat on võimatu ühe blogipostitusega kokku võtta. Õppekava sisaldas iseenesest hulka aineid: rahandust, majandust, statistikat, turundust, juhtimist, ettevõtlust, aga muudki ärisse puutuvat. Neile üliõpilastele, kellele meeldib end proovile panna (minule sealhulgas), pakuti ka eesti keele õppimise võimalust. Kui ülikooliga kaasnev akadeemiline prestiiž kõrvale jätta, on Tartu ikkagi eriline linn. Hoolimata üliõpilaste ja teiste noorte hordidest on Tartu suutnud säilitada rahuliku õhkkonna ja elutempo. Olen nüüd üle aasta Tallinnas elanud ja vahel tundub, nagu elaksin teises riigis. Iga kord, kui Tartusse tulen, on tunne, nagu oleksin puhkusel.

Selle asemel et õpingute lõpetamise järel USA-sse naasta, otsustasin jääda Eestisse. Kolmandal kursusel asusin tööle Eesti idufirmas Funderbeam, mis on maailma esimene ja ainus platvorm, kus investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse ja kaubeldakse nendega üle riigipiiride, ning mis on kindlustatud plokiahelaga (ingl blockchain). Lennukate ideedega uued ettevõtted saavad otsida endale investoreid kogu maailmast, aga investorid saavad kaubelda oma osalusega idufirmades, ilma et peaksid aastaid ootama, millal investeering end ära tasub. Asusin seal tööle analüütikuna, et aidata arendada ja parandada kogu maailma idufirmade võrdlemiseks kasutatavaid algoritme. See kasvatas kiiresti huvi masinõppimise ja andmeteaduse vastu. Õnneks aitasid koolis õpitud statistika, ökonomeetria ja rahandus moodustada tugeva aluspõhja, millelt liikuda edasi andmeteaduse valdkonda. Nüüd vastutan andmejuhina kahest arendajast ja kolmest andmeanalüütikust koosneva meeskonna eest, kelle ülesanne on parandada meie ülemaailmset andmeluureplatvormi strateegilise partnerluse, andmekaeve ja statistilise analüüsi kaudu.

Funderbeam team
Funderbeami meeskond koos president Kersti Kaljulaidiga

Olen elanud Eestis peaaegu kuus aastat. Olen püüdnud selle aja jooksul eesti keelt õppida, maitsnud jõulude ajal verivorsti ja käinud isegi öölaulupeol. Kohanen ikka veel Eestile omase arutu marineeritud peedi serveerimisega (seda süüakse siin kõige kõrvale), aga vaikselt hakkab nagu looma. Ehkki ühel päeval oleks tore USA-sse naasta, ei ole mul otsest kavatsust Eestist lahkuda.


  • Nicholas Vandrey lõpetas Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse eriala 2014. aastal
  • Täna töötab Nicholas start-up ettevõtete kauplemis- ja investeerimiskeskkonna Funderbeam andmejuhina
  • Nicholas Vandrey on pärit Ameerika Ühendriikidest, Texasest
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga