Nahaarst Bret Kaldvee 7 soovitust päikese tekitatud nahakahjustuste vältimiseks

on

Nahk on fenomenaalne organ, mis jätab meelde absoluutselt kõik kahjustused. Enamik nahale tekkivatest kortsudest, pigmendi ebaühtlustest, laienenud veresoontest ning nahakasvajatest on päikese tekitatud. Kuidas aga nahka päikese kahjulike mõjude eest kaitsta?

Saamaks aru päikese mõjust nahale tuleb mõista UV-kiirguse ohte ning seda, et UV-kiirgus jaotub kolmeks. UVC-kiired, mis on kõige ohtlikumad, ei jõua tänu osoonikihile maapinnale. UVB-kiired (B nagu Burning) põhjustavad naha põletust ning ulatuvad naha pindmistesse kihtidesse. UVA-kiired (A nagu Aging) läbivad pilvi, aknaklaase ning tekitavad nahas sügavama kahjustuse. Nii UVB- kui ka UVA-kiirgus võivad esile kutsuda nahakasvajaid, samal ajal põhjustavad nad meie naha vananemist, lõtvumist ja pigmentatsiooni probleeme. Unustada ei tasu ka seda, et mitmed ravimid põhjustavad UV-kiirguse tõttu lööbeid, mistõttu tuleb teatud ravimite kasutamisel olla päikesega eriti ettevaatlik.

Enese kaitsmine päikese eest ei ole viimaste aastakümnete väljamõeldis, vaid selle ajalugu ulatub Vana-Kreekasse. Sel ajal kasutati naha kaitsmiseks eelkõige taimset päritolu preparaate, mis kahjuks ei olnud väga efektiivsed. Nende kaitsefaktor SPF ulatus tänapäeva mõistes kahe või kolmeni.

Esimesed päikesekaitsekreemid jõudsid turule teise maailmasõja ajal, kui otsiti vahendeid troopilistes piirkondades teenivate sõjaväelaste naha kaitseks. Esimeste kreemide probleem oli see, et need kaitsesid vaid UVB-kiirte vastu. See tähendas, et inimestel ei tekkinud küll päikesepõletust ja nad said olla pikemalt päikese käes, kuid nad said oluliselt suurema doosi UVA-kiirgust. UVA-kiirgus on aga samamoodi nahakasvajaid tekitav nagu UVB-kiirguski. Arvatavasti pärineb sealt ka müüt, et päikesekaitsekreemid põhjustavad nahakasvajaid.

Enne puhkuste hooaega tuleks üle korrata põhitõed, mis aitavad meil vältida päikesest tekkinud nahakahjustusi:

  • Vältida tuleks päikest vahemikus 10.00–16.00, kui UVB-kiired on kõige aktiivsemad.
  • Parim päikesekaitsevahend on riietus. Kõige paremini kaitseb tiheda kiuga kangas, vähem oluline on kanga tüüp. Kanga kaitsevõime väheneb oluliselt, kui riie saab märjaks. Kanga värv mängib väga väikest rolli, kuid on leitud, et tumedad kangad pakuvad paremat kaitset kui heledad. Kaitsta tuleks alati ka pead ja silmi.
  • Päikesekreem peaks olema SPF 30 või rohkem ja sisaldama UVA-kaitset. SPF näitab kaitset vaid UVB-kiirte vastu, sama oluline on aga kaitse UVA-kiirte vastu.
  • Kasuta kreeme, millele on märgitud broad spectrum – need pakuvad kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu.
  • Kanna päikesekaitsetooteid ka huultele, sest nahakasvaja võib tekkida ka huultele. Apteegis on müügil spetsiaalsed UVB- ja UVA-kaitsega huulepulgad.
  • Kreemi peab uuendama iga kahe tunni tagant. Juhul kui higistad palju, puutud kokku veega või kuivatad end, peab kreemikihti uuendama sagedamini.
  • Alla kuuekuused lapsed otsest päikesekiirgust saada ei tohi, samuti ei soovitata nii väikestele päikesekaitsekreemide kasutamist.

Tuleb meeles pidada, et tervislikku päevitust ei ole olemas. Juba vähene tooni muutus näitab seda, et nahk on saanud kahjustada. Meil on vaid üks nahk, kaitse oma nahka ja viibi päikese käes vastutustundlikult.


  • Bret Kaldvee on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.
  • Kaldvee on osalenud erinevatel dermatoloogia alastel koolitustel Euroopas, sealhulgas läbinud Austrias Grazi Ülikooli dermatoskoopia täiendõppe.
  • Ta on Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi (ENSAS), Euroopa Dermatoveneroloogide Akadeemia (EADV) ja Rahvusvahelise Dermatoskoopia Seltsi (IDS) liige.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga