Randel Kreitsberg: “Nobeli preemia on miljon euri” (Lisatud video Genkaga)

Randel Kreitsberg on lõpetanud Tartu ülikoolis bioloogia eriala bakalaureuseõppes aastal 2005 ning magistriõppes aastal 2007. Kreitsberg kaitses edukalt zooloogia ja hüdrobioloogia doktorikraadi 2014. aasta kevadel. Ta on olnud keskkonnasaate “Osoon” üks autoreid ja saatejuhte. Praegu töötab Kreitsberg haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna programmijuhina ning Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuses laborandina. Küsisime Randelilt, miks tulla Tartu ülikooli õppima just bioloogiat. Koostöös Eesti räppari Genkaga valmis video, mille eesmärk on edastada Randeli sõnum neile, kes oma erialavalikus veel kõhklevad või kel on lihtsalt uudishimu loodusteaduste valdkonna vastu.

Miks õppida bioloogiat Tartu ülikoolis?

Minu vanaema tahtis alati, et minust saaks suur ülemus, tähtis ametimees, minister, ärihai või advokaat. Et ikka ametiga tuleks kaasa must ülikond, läikiv kabinet ning punnitav rahakott taskus. Neid ametimehi on terve Eesti täis, kuid kui palju on neid, kes on käes hoidnud lendoravat, mõõtnud südametukseid rohevindil või otsinud ravimit maksavähile?

Bioloogialaborid võivad olla puhtamad kui mis tahes kabinet. Sul on võimalus teha eksperimente aparaadiga, mis maksab rohkem kui eelmise aasta Aston Martin. Loodusteaduste kraadi omandades on sul võimalus reisida igasse maailma riiki ja mitte konverentsisaali ja kontoritesse, vaid vihmametsadesse, vulkaanide otsa, liustikele ning kõrbetesse. Sul on võimalus avastada maailma jaoks uus loomaliik, kellele võid panna nime oma pruudi, lemmikburgeri või kasvõi oma vanaema järgi. Sul on võimalus purjetada jahiga kaks kuud Vahemerel, sukelduda laguunides, muretseda päikesepõletuse pärast ning saada selle kõige eest ka palka, sest see ongi su töö. Tagasi Eestisse jõudes võtad välja aga hoopis puhkuse.

Bioloogiaharidust on vaja, sest nii minister, ärimees kui ka advokaat elavad meiega samal planeedil, keset looduskeskkonda. Neil on vaja kedagi, kellel on selle kohta teadmisi. Neil on vaja sind, sest ilma sinu teadmisteta on nende otsused vaid tühipaljas sõnakõlks. Ei ole võimalik juhtida ministeeriumit nõuniketa või müüa vähiravimit, kui seda pole (molekulaar)bioloogide poolt loodud. Sind on vaja selleks, et kosmosest vaadates paistaks planeet endiselt rohelise-sinisekirju. Et suvel rannas ei peaks surfama minnes kandma kaitseülikonda, et tänaval saaks kõndida ilma näomaskita ning oravaid ei peaks vaatama minema loomaaeda.

Aga ole ettevaatlik, sest bioloogiat õppides juhtub asju!

Mina näiteks korraldasin laboris plahvatuse, eksisin metsa ära, pääsesin paadiga merel olles napilt tormist, sain päikesepõletuse, elasin kaks nädalat üksikul saarel, telgis, ilma elektrita, sõin suitsukala ning vahtisin igavusse surres päikeseloojanguid. Lõpuks kohtusin veel oma naisega ka… sealsamal saarel, aga see on juba teine jutt. Nii et ohtusid on – mõtle järele! Igal õhtul ei lõpeta sa oma päeva oma kodus, oma voodis, duši all ei käi ja sokke ei vaheta. Igasuvine päevitus on ka nii vastikult tume, et talvega ära pleekida ei jõua. Ja värske õhuga võib täitsa ära harjuda, olgugi et alguses paneb pea pööritama. Ainult siis, kui oled valmis saama rästikult hammustada, varitsema uinutipüssiga ilvest, veetma öid laboris uurides asju, mida mitte keegi terves maailmas enne sind pole uurinud, on bioloogia sinu jaoks. Sest kõiksugu igavaid asju saab mujal ka teha.

Ja lõpuks, kui ikkagi see paks rahakott seal ärimeeste taskus häirib, siis Nobeli preemia on miljon eurot – kõlab nagu väljakutse?

Vaata videot Genkaga:

 

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga