Heidi Mõttus: Mida annab õppimine rahvusvahelise õppekava järgi?

Mina olen üks neist eestlastest, kes on elanud ja õppinud välismaal, kuid otsustanud magistriõppeks tagasi koju pöörduda. Tartu Ülikooli jõudsin ma tegelikult peaaegu viimasel kandideerimisminutil.

Gümnaasiumiaastad möödusid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis, kust tuli kaasa suurepärane inglise keele oskus, ning seejärel õppisin neli aastat Šotimaal poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid. Soov Eestisse tagasi pöörduda mõlkus mul alati meeles. Ning kui valmistusin 2016. aastal Aberdeeni Ülikoolis oma viimasteks eksamiteks, tegin kindla otsuse: tulen koju tagasi ja astun Tartu Ülikooli. Soovisin oma eriala edasi õppida ning rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute õppekava tundus selleks ideaalne – see andis võimaluse kinnistada juba õpitut ja keskenduda põhjalikult nendele teemadele, mis mind kõige rohkem huvitasid. Asjaolu, et Johan Skytte poliitikauuringute instituudis on neljast magistriõppekavast kolm inglise keeles, mõjus mulle julgustavalt.

Tundsin ennast kodumaal alguses tegelikult natuke veidralt. Nagu välisüliõpilasedki, pidin harjuma uue linna, uue ülikooli ja täiesti teistsuguste õpetamismeetoditega, kui olin seni kogenud. Kuid õige pea oli kõik uuesti tuttav ja kodune ning sain aru, et olin sellest väga puudust tundnud. Kuid mida tegelikult tähendab õppimine keskkonnas, kus kogu elu käib inglise keeles ja enamik kursusekaaslasi on välismaalt?

Avastasin, et minu kaaslasteks olid tudengid kõikjalt maailmast. Loengutes kuulsin väga erinevaid seisukohti ja sain seetõttu tõeliselt rahvusvahelise kogemuse. Tulevastel tudengitel soovitan kindlasti otsida kontakti teiste eestlastega, kuid unustada ei tohiks ka aktiivset suhtlemist oma kursusekaaslastega, kes on tulnud USA-st, Gruusiast, Hollandist, Ukrainast, Saksamaalt ja veel paljudest riikidest. Kirjus seltskonnas omandad suhtlemis- ja läbirääkimisoskused ning leiad sõbrad kogu eluks.

Heidi Mõttus. Foto: Andres Tennus

Kui kaalud Skyttesse õppima tulekut, siis tea, et Skytte õppekavadel ei ole eeldusaineid. See tähendab, et koos õpivad nii erialase taustaga inimesed kui ka mujalt tulnud. Õppekavad on aga nii nutikalt üles ehitatud, et igav ei hakka kellelgi. Kui ei ole varasemat inglise keeles õppimise kogemust, siis soovitan lugeda, lugeda ja veel kord lugeda. Suurenda oma sõnavara ja paranda eneseväljendusoskust. Ka erialase terminoloogia puhul võtab ühelt keelelt teisele üleminek aega. Sellest ei tohiks alguses kohe ehmuda. Pealekauba on õppejõud kõik väga toetavad.

Magistriõppe jooksul tegin suure arengu nii akadeemilisel kui ka isiklikul tasandil. Kaks lühikest, kuid intensiivset aastat õpetasid, kuidas suurest töökoormusest hoolimata mitte alla anda, vaid edasi pingutada. Ümbritsetuna aktiivsetest kaastudengitest sain ka ise julgust juurde, et enda ideid tutvustada. Väga suur abi oli õppejõudude ja üliõpilaste omavahelisest vabast suhtlusest. Näiteks tähistatakse üheskoos õppejõududega nii kooliaasta algust kui ka magistritööde kaitsmisi, rääkimata iga-aastastest sügiskoolidest Käärikul või õppereisidest välismaale.

Kaks aastat tundus alguses pikk aeg, kuid see läks kiiresti, ja õige pea oligi juba magistritöö kaitstud. Nüüd, kui magistrikraad on käes, olen veendunud, et edu saavutab see, kes õpib ja täiendab end pidevalt. Just selle teadmise võtsin Skyttest kaasa.

Heidi Mõttus lõpetas rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute magistriõppekava 2018. aastal. Praegu on ta Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist. Heidi osaleb juhtimistalentide programmis, mille eesmärk on tuua heade juhieeldustega noori avalikku teenistusse ja kasvatada neist mantlipärijaid Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele. Programmi juhib Riigikantselei.

Loo tunnuspildi autor on Renee Altrov.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga