Marina Pukeliene: “Ingliskeelse hariduse eelised muutuvad üha vajalikumaks”

Kohe, kui hakkasin mõtlema magistriõpingutele, teadsin, et soovin õppida inglise keeles. Nüüd, kaks aastat pärast lõpetamist, ei ole ma kordagi kahetsenud, et valisin õpinguteks Euroopa Liidu – Venemaa uuringud, mida õpetatakse Tartu ülikooli Johan Skytte instituudis.

Oleks väär öelda, et minu kindel otsus õppida inglise keeles tulenes lihtsalt soovist õppida välismaal ja kogeda kultuurilist mitmekesisust ja, õige küll, põhjusest, et ingliskeelne õppekava oleks ainus võimalus välismaalastele.

Võimalus õppida koos erinevat päritolu inimestega oli ja on loomulikult ahvatlev. Ma ei oleks kunagi osanud ette kujutada, et minu võrdlemisi väikesel kursusel on ka mehhiklane ja jaapanlane, kellest saavad minu head sõbrad. Mul vedas ka sellega, et mul olid eestlastest kursusekaaslased. Minu suhtlusringkond ei piirdunud välismaalastega. Tänu ühele kursusekaaslasele, kellest sai ka mu lähedane sõber, sain Eesti kohta üht-teist teada ja käisin Tallinnas kohtades, kuhu jõudmine oleks mul üksinda palju kauem aega võtnud. Seega jah, ingliskeelse õppekava järgi õppimine avardas mu teadmisi erinevate kultuuride ja nende toimimise kohta.

Aga ka loengutes ja vabas vormis aruteludel oli ja on ikka veel ülimalt huvitav kuulda erinevaid arvamusi asjade kohta, mida sa ise oled harjunud ühest kindlast vaatenurgast nägema.

Minu jaoks oli üks esimesi kasutegureid inglise keele oskuse lihvimine. Ma tean, et tänapäeval peavad paljud meist oma inglise keelt juba täiuslikuks või vähemalt väga heaks, sest me oleme olnud bakalaureuseõpingute ajal vahetusüliõpilased, vaatame seriaale ja filme subtiitriteta jne. Ma pean aga silmas kirjaliku inglise keele lihvimist ja oskust väljendada keerulisemaid mõtteid. Olen kuulnud mitut inimest rääkimas, et õigekiri ei ole nende tugevaim külg. Või kui nad kirjutavad, kipuvad nad kasutama ülipikki lauseid, nagu on tavapärane nende emakeeles. See võib kõlada küll igavalt, aga esseede kirjutamine ja ettekannete tegemine aitas mul seda oskust palju parandada, eriti kui mul olid suurepärased õppejõud, kes ei andnud tagasisidet mitte ainult sisu, vaid ka minu eneseväljenduse kohta.

Mõlemad ülaltoodud eelised muutuvad töö seisukohalt üha vajalikumaks. Ettevõtted, vabaühendused ja avalikud asutused rahvusvahelistuvad järjest enam. Töötada tuleb koos välismaalastega, kes on kas sinu kolleegid, partnerid või mõlemat. Oskus nendega heas inglise keeles igal viisil suhelda on kindlasti eelis. Kasuks tuleb ka võime kohaneda kultuuriliste erinevustega.

Olen kindel, et üks põhjus, miks mind praegusele töökohale valiti, on see, et läbisin ingliskeelsed Euroopa Liidu – Venemaa uuringute õpingud. Töötan rahvusvahelises vabaühenduses, kus üks peamistest asjaajamiskeeltest on inglise keel ja kus me suhtleme inimestega erinevatest kultuurikeskkondadest.

Olles pärit Leedust, millel on sarnane ajalugu Eestiga, kuulen tihti nurinat, et ingliskeelne õpe ei võimalda õpilastel väärtustada oma akadeemilist emakeelt. Ma arvan, et selle väitega nõustumine või mittenõustumine sõltub suuresti sellest, mida peetakse ülikooli põhieesmärgiks. Ma tahaksin näha rohkem oma kodumaa ja Eesti teadureid ja teadlasi, kes on tunnustatud ka välismaal. Tahaksin, et igaüks, kes tahab töötada rahvusvahelises meeskonnas või välispartneritega, tunneks end oma teadmiste ja keeleoskusega kindlalt.

Arvan, et üks esimesi samme selle saavutamiseks on inglise keeles õppimine. See annab võimaluse töötada oma magistritöö ja teiste teadusprojektide kallal koos parimate valdkonnaspetsialistidega, kes ei valda tingimata selle maa keelt, kus nad elavad. Isikliku kogemuse põhjal leian, et inglise keeles õppimine ei vähenda sugugi mu emakeele tähtsust. See on võimalus tutvustada rohkematele inimestele oma riiki, kultuuri ja isegi keelt. Ja kas pole suurepärane, kui saad kõike seda teha, elades oma armastatud Tartus?

Marina Pukeliene, TÜ sotsiaalteaduse magister, cum laude (Euroopa Liidu – Venemaa uuringud)


Tartu ülikoolis toimub vastuvõtt 19 ingliskeelsele õppekavale. Sotsiaalteaduste valdkonnas, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ning bakalaureuseõppes (sh integreeritud õppes) võetakse avaldus vastu 15. aprillini 2016. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on vastuvõtt ingliskeelsetele magistriõppekavadele sel aastal lõppenud. Lisainfo õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta www.ut.ee/et/sisseastumine/ingliskeelsed-oppekavad.

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga