Marie Jaksman – Tartu Ülikoolist orkestrandiks

Marie Jaksman on Tartu Ülikoolis saanud bakalaureusekraadi filosoofia erialal 2010. aastal ja lõpetanud magistrantuuri võrdleva poliitika erialal 2013. aastal. Praegu töötab Jaksman Vanemuise teatri orkestris metsasarvemängijana, on Vanemuise Puhkpillikvinteti ja eesti folkmuusikat ning ladina rütme taguva Tartu Tünnipundi üks liikmetest. Jaksman on end täiendanud Virginia Commonwealth Ülikoolis, Richmondis, USA-s ja Tbilisi Riiklikus Ülikoolis, Gruusias.  

 “Mis tööd sa teed?”

“Ma mängin pilli.”

“Nojah. Aga mis tööd sa päriselt teed?”

See anekdootlikuna mõjuv vestlus ei ole väljamõeldis, vaid minu paljude kolleegide argipäev. Esmapilgul võibki tunduda, et orkestritöö pole päris töö, vaid puhas lust ja lõbu. Siinkohal tekib küsimus, et kas amet, mis leiva lauale toob, ei peagi olema meeldiv, nauditav, rõõmupakkuv ja ehk isegi veidi hasarti tekitav, just nagu pillimäng? Enne kui minust sai täiskohaga professionaalne muusik jõudsin Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes lõpetada filosoofia eriala ning võrdleva poliitika eriala magistrantuuris. Kas tegemist oli noore inimese otsustusvõimetusega, katsega leida enese kohta siin päikese all või hoopis saatuse keerdkäikudega? Siiski olen veendunud, et tegemist oli mind sügavalt huvitanud erialadega ning isikuna rikastanud kogemustega.

Olgugi, et muusikuks ei saada üleöö ning pilli ei õpita mängima paari aastaga, kuid arvan, et minu lugu võib olla õpetlik noortele, kes veel otsivad oma rada, mida mööda õnnelikuna käia. Sealjuures loodetavasti julgustuseks ka neile, kes soovivad ennast proovile panna ja eksperimenteerida, sest ainult nii on võimalik teada, mis on just Sinule õige.

Küllap ei ole ma ainus Tartu Ülikooli tudeng, kes ei tööta ülikoolis õpitud erialal. Samas olen kindel, et ma ei ole ka ainus, kes seda absoluutselt ei kahetse ning ei vahetaks alma materis veedetud aega mitte millegi vastu. Lubage välja tuua minu väga subjektiivne valik kahest peamisest põhjusest.

Kvaliteetse, maailmas konkurentsivõimelise hariduse ning innustava õpikeskkonna kõrval tahaksin mina eelkõige välja tuua ülikooliaegse, sarnaseid vaimseid väärtusi jagava ülikoolipere – oma erialast innustunud ning motiveerivad professorid; kursusekaaslased, kellest said kiiresti sõbrad ja mõttekaaslased. Veel siiani arutleme filosoofia kursuse esimese lugemisteksti “Epifenomenilised kvaalid” üle, kuna gümnaasiumi filosoofia tund sellised mõisteid ei tutvustanud. Ja nagu “tarkuse armastusele” (sõna “philosophia” tähenduseks arvatakse “tarkuse armastus”, phileō ‘armastama’ ja sophia ‘tarkus’, toim.) kohane jäävadki mitmed filosoofilised küsimused ilma ammendavate vastuseta ning juttu jätkubki kauemaks.

Küll aga said vastuse mitmed ühiskonnas aktuaalsed küsimused ja probleemid riigiteaduste instituudis. Kirglikud arutelud maailmas toimuva üle ei lõppenud 15 minutit enne täistundi, vaid paeluvad diskussioonid võeti kooliseinte vahelt endaga kaasa. Arutlemine, argumenteerimine ning allikate kriitiline analüüsimine – Tartu Ülikoolist saadud oskused on väärtuslikud omadused kogu laiema maailma poliitilises kontekstis. Oskus ratsionaalselt analüüsida, iseseisvalt järeldusi teha, argumente presenteerida ning vastase seisukohti arvestada on iga intelligentse inimese tunnus.

Isegi juhul, kui inimene ei otsusta asuda töötama õpitud erialal, on intelligentne ja iseseisvalt mõtlev indiviid ühiskonnale igati kasulik. Kergesti mõjutatavad ning tuimalt massiga kaasa liikuvad inimesed on kerge saak poliitilistele provokatsioonidele, mille näiteid ei pea kaugelt meie aja ja ruumi dimensioonist otsima.

Lisaks omandatud akadeemilisele haridusele on Tartu Ülikool avanud mitmeid eelnevalt uskumatuna näivaid võimalusi. Ma ei julgenud gümnaasiumis unistadagi, et võin tudeerida “jumalatelt kingitud maal” Georgias – kogeda grusiinide piiritut külalislahkust aastavahetusel, kui viimane marssruuttakso oli seltskonna ihuüksi mägedesse jätnud; imestada kohaliku liikluskultuuri(tuse) üle, kus kolmele autoreale mahutati viis rida ning üks teed ületav vanamemm. Kõige selle kõrvale mahtus veel laiapõhjaline õppetöö Kaukaasia ajaloost ja kultuurist ning siiski ka valusad ja vahetud jutuajamised Georgiat raputanud sõjast 2008. aastal.

Tasakaaluks otsustasin veel ühe semestri õppida Virginia Commonwealth Ülikoolis, Ameerika Ühendriikides, ning oma silmaga veenduda, kas tudengite elu üle lombi ongi nagu Hollywoodi filmis ja kuidas sobib pildile metsasarve mängiv politoloogiatudeng?

Maailm on suur ja avatud, mistõttu tuleb osata paigutada elu laiemasse konteksti. Ainult erinevuste tundmaõppimine, üksteise mõistmine ja tolerantsus viivad meid edasi rahulikuma ühiskonna poole. Seepärast soovitan kõikidel tudengitel võtta ülikooliajast maksimum ning avada senitundmatuid uksi. Enne kui arugi saad annad seminare noortele tudengitele, arutled aktuaalsete sündmuste üle NATO juhtivate töötajatega, abistad Eesti saatkonda välismaal või mängid hoopis pilli Ameerika ülikooli korvpalli brassansamblis; disainid logosid idufirmadele, kirjutad gruusia alfabeedis või kuulad seminari raames kell 6 hommikul Toomemäel linnulaulu.

Nüüd on ülikool selja taga, kuid unustamatud mälestused ja ülikooliaegsed lahutamatud sõbrad kaasas uues erialas. Poliitikast muusikani ja spordist filosoofiani – maailma ei ole võimalik tervenisti mõista, kuid veel on mitmeid uksi, mida avada ja avastada. Kindlasti soovitan proovida kõike, mis huvi pakub, sest kunagi ei tea, milline eripärane kombinatsioon just sinule tööturul eelise annab. Intelligentseid ja andekaid inimesi on palju, kuid et nende kõrval silma jääda on vaja eripäraseid lisateadmisi ja oskusi. Siinkohal tasub kindlasti meenutada, et kõik ei saagi esimesel korral õnnestuda ning ebaõnnestumist ei tohi karta – see on vaid ajutine tagasilöök. Häbi ei ole kukkuda, vaid lamama jääda.

Pöördudes tagasi algusesse usun, et töö peabki olema mäng, kuhu minnakse rõõmuga. Ükski töö ei edene, kui see on tehtud hoolimatult ning kiiruga. Selleks, et leida, mis on sinu mäng tuleb proovida ja avastada uusi asju ning ahmida teadmisi, saada kogemusi, unustamata seejuures nautida teekonda.

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga