Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

on

Suur tänu Tartu Ülikooli vilistlasblogile võimaluse eest ennast tutvustada raamatusoovituste kaudu! Kuna üksikute väljavalimine tutvustamiseks on alati kallutatud, siis kasutasin uude kontorisse kolimist ära ja tekitasin viimase paari aasta jooksul soetatud raamatutest temaatilise tihedusjaotuse ja lõikasin ära kõik need, mis jäid keskmisest kahe standardhälbe kaugusele. Need ongi minu raamatueelistused.

Books distribution

Siit on puudu viis raamatut, mis on hetkel mul kotis või öökapil ehk lugemisel. Need on ka minu konkreetsemad lugemissoovitused:

Brynjolfsson, Erik, and Andrew McAfee. The second machine age: Work, progress, and prosperity in a time of brilliant technologies. WW Norton & Company, 2014.

Raamat annab hea ülevaade tehnoloogilisest arengust ning teguritest, mis on mõjutanud ning mis üha enam hakkavad mõjutama tööd, töökohti ning väärtuse loomist. Kuna masinad on järjest paremad inimtöö tegijad, siis on tehnoloogia mõju suurem kui kunagi varem, nii oma positiivsete (odavam ja rohkem) kui negatiivsete (suurem ebavõrdsus) külgedega. Või kas on? Kas adra, jalgratta, aurujõu, telegraafi vms mõju oli omal ajal väiksem kui algoritmi, masinõppe, tehisintellekti mõju täna?

Gerstner Jr, Louis V. Who says elephants can’t dance?: Leading a great enterprise through dramatic change. Zondervan, 2009.

Minu põlvkond jäi IBMi esimesest hiilgusest puutumata ja me kasvasime üles teadmises, et “suur sinine” oma müstiliste mainframe’i lahendustega on pigem kaduv nähtus. Tegelikkus osutus aga hoopis teistsuguseks. Lou Gerstneri raamat räägib suure rahvusvahelise ettevõtte turn-around loo, mis selgitab, kuidas tal õnnestus allakäigutrepil olev inertne globaalne suurettevõte efektiivseks ja kasumlikuks pöörata. Raamatu implikatsioonid on huvitavad igale suures organisatsioonis töötavale inimesle.

Horowitz, Ben. The hard thing about hard things: building a business when there are no easy answers. New York, NY: Harper Business, 2014.

Mistahes ettevõtte ehitamine on raske. Kui raske täpselt, seletab oma raamatus Andreessen Horowitzi asutaja Ben Horowitz. Loen seda raamatut aeg-ajalt üle selleks, et saada adekvaatne referentspunkt tajumaks adekvaatselt raskusi avalikus sektoris, sh ülikoolis, võrreldes raskustega erasektoris.

Horowitz

James, Gareth, et al. An introduction to statistical learning: with applications in R. Vol. 103. Springer Science & Business Media, 2013.

Fantastiline sissejuhatus masinõppe võtmemeetoditesse koos lihtsasti rakendatava R-i koodiga. Loen sellepärast, et meetodiraamatud aitavad mul üldiselt lõõgastuda, ning seda konkreetselt eelistan selleks, et õppida, kuidas keerulisi teemasid lihtsalt esitleda.

Verhofstadt, Guy. Europe’s Last Chance: Why the European States Must Form a More Perfect Union. Hachette UK, 2017.

Euroopa on vastamisi suurima kriisiga pärast teist maailmasõda – majanduse seisak, terrorirünnakud, Venemaa agressioon, pagulased – on üsna selge, et meie administratiivne võimekus vajab uusi ideid. Võimalik, et üsna drastilisi? Belgia endine peaminister ja Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt on tuntud oma poppide esinemiste poolest, milles ta esitas karme väljakutseid Victor Orbanile, Alexis Tsiprasele jt. Selles raamatus selgitab ta oma nägemust föderaalsest Euroopast ning missugune võiks olla selle mõju meie ees seisvatele väljakutsetele.

Head suvist lugemist!


  • Kristjan Vassil on omandanud TÜ bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal (2006), TÜ magistrikraadi kommunikatsioonijuhtimise erialal (2007) ning ühtlasi sotsiaal- ja poliitikateaduste magistrikraadi Euroopa Ülikooli Instituudis (EUI, 2008).
  • Doktorikraadi omandas Vassil 2012. aastal Euroopa Ülikooli Instituudis  poliitika ja ühiskonnateaduste alal .
  • Ta on vaieldamatu ekspert e-valimiste alal ja eelmisel aastal andis koostöös vabariigi valimiskomisjoni ja TÜ vanemteaduri Mihkel Solvakuga välja raamatu E-voting in Estonia: Technological Diffusion and Other Developments Over Ten Years (2005–2015).
  • Vassil on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur ja alates 1. juulist 2017 TÜ teadusprorektor.

 

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga