Kristiina Sepp: Meil on vaja uue põlvkonna proviisoreid

Proviisor olla on uhke ja hää. Ma poleks kunagi uskunud, et oma erialavalikuga niivõrd täppi panen. Proviisori eriala on nii mitmetahuline, et ükski päev ei sarnane eelmisega.

Proviisorit teatakse ennekõike kui ravimispetsialisti. Vähem mõeldakse sellele, millist väärtust pakub ta kogukonnale just oma kohalolu ja meditsiinialase pädevusega. Mind isiklikult on üllatanud, kui kandev roll on proviisoril inimese heaolu, ennekõike tervise eest hoolitsemisel.

Proviisorikutsega inimesel peab olema soov inimesi aidata, kuulata ja empaatiliselt ning avatult suhelda. Ekslikult arvatakse, et mis töö see ikka on: ulatad ravimi üle leti ja sellega asi piirdub – paras poemüüjaamet. Sellistele targutajatele ütlen, et tulge apteeki ja veetke päev koos apteekriga, siis näete, mida kõike see eriala hõlmab.

Anda õige ravim õiges ravimvormis, õiges annuses, õigel ajal ja õigele inimesele on ülesanne, mis nõuab laiapõhjalisi teadmisi, seoste loomise võimekust ning sageli innovaatilist lähenemist. Kõik algab patsiendilt õigete küsimuste küsimisest. Kui arst võtab lahti patsiendi digiloo ning vaatab, millised on tervisenäitajad ja diagnoositud haigused, siis proviisor peab suutma vaid mõne küsimusega selgeks teha, mis oli apteeki pöördumise põhjus, kuidas patsient on oma tervisemuret seni lahendanud, mida ta on tarvitanud, milliseid haigusi ta põeb jne.

Me peame suutma apteegis lahendada kõikvõimalikke tervisemuresid alates kõrvade kumisemisest kuni haavaravini ning orienteeruma igasugustes meditsiiniseadmetes nagu inhalaatorid, insuliininõelad jms. Iga hetk võib apteeki sisse astuda mõni abivajaja, kes vajab kiiret reageerimist – kas esmaabi andmist, kiirabi kutsumist või arsti juurde suunamist. Proviisoril on teadmised ja oskused selleks, et kanda vastutusrikast rolli inimeste tervise ja heaolu huvides. Oleme sageli esimene lüli inimese sisenemisel tervishoiusüsteemi, aga ka viimane lüli tervishoiusüsteemist väljumisel, sest haigusi ravitakse ikka ravimitega.

Proviisor on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. Ta aitab inimestel iseseisvalt, ilma arsti poole pöördumata toime tulla väga paljude tervisemuredega. Nohu, köha, kergemate allergiate või teatud elustiilihaiguste korral oskab apteeker inimesi õigel ajal toetada, motiveerida ja juhendada.

Vähem tähtsad ei ole selles valdkonnas rakendatavad innovaatilised lahendused. Apteegil on sageli juhtroll tervishoiutehnoloogia rakendamisel: digiretsept, e-apteek, apteegirobotid ja videoapteeker on üks väike osa paljudest digilahendustest. Olulised on aga ka nii-öelda traditsioonilised apteegiteenused. Näiteks väikelaste või neelamisraskustega patsientide ravimisel on vältimatult vaja oskust ise ravimeid valmistada. See ei ole nii lihtne nagu muna, piima ja jahu kokkusegamine, vaid nõuab täpsust ning teadmisi ravi- ja abiainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest.

Proviisoril on tarvis ka teadmisi ravimtaimedest, nende koostisest, sellest, kuidas vajalikud toimeained kindlast taimeosast kätte saadakse, kuidas ja kui kaua ravimtaimi kasutada, ning muud olulist, mis puudutab otseselt ravimtaimede kasutamist tervisemure leevendamiseks. Sageli arvatakse, et mis need ravimtaimed ikka teevad – kallan kuuma vee peale ja joon –, aga päris nii lihtne see ei ole ning kasu asemel võib endale hoopis kahju teha.

Ohtlikuks võib osutuda isegi küüslaugu krõbistamine koos teatud ravimitega. Seetõttu on vaja teada, mis on küüslaugu koostises, millistel juhtudel seda võiks tarbida ning millistel juhtudel kindlasti ei tohiks. Samamoodi on vaja teadmisi toiduainete kasutamise kohta koos ravimitega – tuleb teada, miks mõnda toitu ei tohi teatud haigusseisundite puhul süüa, kuidas toit mõjutab ravimite imendumist ja omastamist, aga ka seda, kui oluline on mitmekesine toitumine.

Proviisori töö ja vastutus on lõputu ning tema teadmised ja oskused on just valdkonna laiapõhjalisuse tõttu ühiskonna jaoks suur väärtus. Ülikool annab proviisoriks õppijale baasteadmised, oskuse mõelda probleemikeskselt või vajaduspõhiselt, juhipotentsiaali ja valmisoleku tegutseda iseseisvalt kas siis oma ettevõtte asutamiseks või uue ravimi väljatöötamiseks või muuks teadustööks.

Mina alustasin apteegis töötamist juba tudengiajal abitöötajana, jätkasin proviisorina ja seejärel apteegi juhatajana, apteegi lisateenuste arendajana jne. Ma ei olnud oma kursuse priimus ega hiilanud eriliselt suurte teadmistega. Mind viis edasi see, et ma tegin seda, mis mind südamest innustas ja motiveeris.

Soovin, et igaüks leiaks oma kutsumuse. Neile, kes on mõelnud proviisori elukutsele, ütlen julgelt, et see amet on värvikirev, mitmekülgne, täis rõõmu (aga mõnikord ka patsientidega koos läbi elatavat kaotusvalu), innovaatilisust ning põnevust. See on valdkond, mis vajab uut põlvkonda ja kus on alati ootamas kindel töökoht.

***

Kolm fakti Kristiina Sepa kohta

* Kristiina on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi proviisori eriala vilistlane (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe).
* Ta õpib Tartu Ülikooli doktorantuuris farmaatsia erialal.
* Kristiina töötab proviisorina ja on Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ning Euroopa Liidu Farmaatsia Liidu Eesti delegatsiooni juht.

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga