Kertu Ollema: seitse küsimust, millele vastamine aitab määrata igemehaiguse riski

Kümnest üle 35-aastasest inimesest kaheksal on mingit laadi igemeprobleemid. Igemehaigused on Euroopas enim põetavad, kuid kõige harvemini märgatavad haigused. Need ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet, ent kaugelearenenud haigus on peamine hammaste kaotamise põhjus.

Terve inimese suus elab rohkem kui 700 liiki baktereid, millest enamik on täiesti ohutud ja heas suhtes oma peremeesorganismiga. Kui hambaid ei puhastata piisavalt tõhusalt, siis kuhjuvad bakterijäägid igemepiiril ja moodustavad hambakatu, luues soodsa pinnase ohtlike bakterite kinnitumiseks. Kõikidel juhtudel on igemepõletik ja igemehaigus parodontiit põhjustatud just bakterite hulga kasvust ja sellega kaasnenud hambakatust.

Riskitegurid

Parodontiidi peamisi põhjusi ei ole esialgu mõtet otsida toitumisest, samuti ei tohiks kohe kahtlustada raskeid üldhaigusi, millega see haigus kaasneb. Enamasti on parodontiit alguse saanud puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest.

Üks peamisi haiguse tekkimise ja arenemise riskitegureid on suitsetamine. Suitsetaja igemed on pidevas hapnikuvaeguses ja seega tekib ideaalne keskkond, kus saavad elutseda hapnikku mittevajavad bakterid.

Osa inimestest haigestub igemehaigustesse hoolimata heast suuhügieenist geneetilise eelsoodumuse tõttu. Igemeprobleeme võib rohkem esineda puberteedieas ja raseduse ajal.

Kas sul on igemehaigus?

Kui vastad vähemalt ühele neist seitsmest küsimusest „jah“, siis peaksid pöörduma hambaarsti poole, et oma igemeid kontrollida.

  1. Kas igemed on turses?
  2. Kas igemed veritsevad hambaid pestes, hambaniiti või hambavaheharja kasutades?
  3. Kas igemed on taandunud ja hambad tunduvad olevat pikenenud?
  4. Kas mõni hammas on hakanud liikuma?
  5. Kas näed igemeid masseerides kollakat mädataolist vedelikku igeme ja hamba piiril?
  6. Kas hambad on asendit muutnud või hammaste vahele on tekkinud vahed?
  7. Kas keegi sinu pereliikmetest on igemepõletiku tõttu hambaid kaotanud?

Haiguse põhjaliku uurimise ja raviga on võimalik parodontiit kontrolli alla saada ja peatada. Võtmetegur on bakteriaalse hambakatu eemaldamine ja patsiendi väga hea suuhügieeni saavutamine.

Kodune suuhügieen

Igemehaiguste ravimisel on kõige tähtsam kodune suuhügieen. Arstiabi moodustab ravi tulemuslikkusest vaid 25%, patsiendi kodune suuhügieen 75%.

Enne hammaste pesemist puhasta hambavahed katust ja toiduosakestest hambaniidiga, laiemate hambavahede korral kasuta hambavaheharjakest.

Lisaks hammaste pesemisele võiksid kasutada suuloputusvedelikku, mis aitab pärssida bakterite kinnitumist hambapindadele ja vähendab nende hulka suus.

Üks parodontoloog on öelnud lihtsalt ja kokkuvõtvalt, et igemehaiguste ravi on nagu aiandus: esmalt puhastame peenra umbrohust ja siis peame seda aeg-ajalt hooldama, et peenar jälle umbrohtu täis ei kasvaks.

  • Kertu Ollema õppis aastatel 1998–2003 Tartu Ülikoolis hambaarstiteadust. 2016.–2019. aastani oli ta residentuuris restauratiivse hambaravi erialal, spetsialiseerudes parodontoloogiale ja implantoloogiale.
  • Erialast huvi pakuvad talle eelkõige minimaalselt invasiivne parodontoloogiline ravi, hammaste ja implantaatide ümbruse pehmed koed, parodontiidihaigete patsientide interdistsiplinaarne ravi ning lootusetu prognoosiga hammaste säilitamine.
  • Ollema kuulub Eesti Hambaarstide Liitu ning on hambaarst ja igemeravi eriarst ehk parodontoloog Merimetsa Hambakliinikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga