Kersti Kaljulaid: “Elus edasijõudmiseks vajame me juhuseid ja kõikvõimalikud kontaktpinnad aitavad neid juhuseid meieni juhatada.”

Tartu ülikooli vilistlastele suunatud keskkonnad nagu ajaveeb ja vilistlasvõrgustik on märk sellest, et ülikool tahab olla seal, kus nagunii on suur osa tema vilistlaskonnast, nimelt võrgus. Pakkudes ise välja veel üht sotsiaalvõrgustikku ühise ülikoolikogemuse pinnalt, on ülikool muidugi ka omakasupüüdlik, nagu kõik võrgustike arendajad.  Vilistlased saavad võimaluse omavahel suhelda ja säilitada teadmine sellest, mis parajasti ülikoolis huvitavat toimub. Ilmselgelt on võimalik leida vilistlasvõrgustikust partnereid tööeluks, kelle tausta me mõistame. Samuti usun, et ülikool loodab võrgustunutest tuge näiteks praktikakohtade leidmiseks tänastele üliõpilastele, aga miks mitte ka õppekavade arendamisele ja teadus-arendusprojektide sidumisele ärieluga.

Maailma vanimatel ja parimatel on vilistlasliikumine olnud sajandeid. Härrasmeeste kinnistest klubidest kusagil New York’is või Londonis oleme jõudnud tänasesse päeva. Nüüd on vilistlasliikumises osalemine lahtiseotud oma füüsilise keha liigutamisest teiste sarnast vaimu kandvate inimeste vahetusse lähedusse. See teeb vilistlasliikumise edendamise 21. sajandil kindlasti lihtsamaks ja lõbusamaks. Samas – ühiskonnas nähtavamaks. Vähem eksklusiivseks, aga meie eestlased seda va eksklusiivsust teadagi pigem pisut naeruvääristame ja pelgame kui otsime.

Teiseks – vilistlaste blogi ja üldse ülikooli enda poolt ärgitatav vilistlasliikumine on märk sellest, et see vanaaegne komme vilistlaste vahel suhteid hoida on ennast tõestanud. Tõestanud nii hästi, et ka need, kellele ajalugu pole andnud sajandeid rahuliku arengu järjepidevust ja ajaga kogunenud ressursse ajada seda asja rikkalike äriõhtusöökide vormis, tahavad oma vilistlastele pakkuda ühist tunnet aastateks pärast ülikooli lõpetamist.

Muide Tartu ülikoolis on vilistlasliikumise tagantutsitajaks ülikooli nõukogu liige Aku Sorainen, kes ise pole üldsegi mitte seda kooli lõpetanud. Tema kõrgharidus pärineb Lapi ülikoolist – asutatud 1979. aastal ja hetkel Euroopa Liidu kõige põhjapoolsemast ülikoolist. Aku ind põhineb just oma kodukooli eeskujul – ka suhteliselt noor ja rahvusvaheliselt veel mitte nii väga tunnustatud õppeasutus saab oma vilistlased ühise eesmärgi nimel tegutsema ja kontakte looma, kui ta seda tahab. Lihtsalt meetod on teine. Kuid põhimõtteliselt pole midagi muutunud – elus edasijõudmiseks vajame me juhuseid ja kõikvõimalikud kontaktpinnad aitavad neid juhuseid meieni juhatada.

Kolmandaks – ülikool ilmselgelt ei arva, et see blogi tekib tühjale kohale. Ülikooli eri teaduskondades on omavahel kontakti hoidmine erineval määral ja erinevates vormides koguaeg olemas olnud. Aga ristsuhtlust, mis teadagi võiks luua uusi ideid ja võimalusi, on vajalik ja võimalik juurde tekitada. Seda ülikool teha soovibki.

Head suhtlemist meile!

 

  • Kersti Kaljulaid lõpetas Tartu ülikooli 1992. aastal bakalaureusekraadiga bioloogias ja 2001. aastal omandas kutsemagistrikraadi ärijuhtimises.
  • Kaljulaid on endine Mart Laari majandusnõunik ja Eesti Energia AS Iru elektrijaama direktor.
  • Kaljulaid on endine Euroopa Kontrollikoja liige.
  • Ta on pälvinud Aasta Eurooplase aunimetuse (2009) ja  Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia (2014) oma asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest.
  • 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid 81 poolthäälega Riigikogus Eesti Vabariigi presidendiks.

 

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga