Katre Kõvask: “Jumalad naeravad, kui inimesed planeerivad”

Juba väikese tüdrukuna tahtsin saada arstiks, sest soovisin inimesi ravida. See plaan oli selge 11. klassini, kui Eestis hakkasid puhuma vabaduse tuuled ning advokaatide ja ärimeeste elu hakkas noori ahvatlema. Üks mu sõber ütles: “Katre, mis sa jändad, lähme parem juurat õppima ja saame advokaatideks!” Mäletan veel tänaseni, kuidas sõbra sõnad minu unistusi muutsid.

Kui esimene karjääri planeerimise pööre toimus sõbra abiga, siis järgmisel hetkel sekkus elu. Ma olin kindel, et saan õigusteaduskonda sisse ning ei kandideerinud kuhugi mujale. Kui aga lõpuks tulemused selgusid, siis tuli välja, et just 1 punkt jäi lahutama mind ja advokaadikarjääri.

Sügisel otsustasin eluga edasi minna ning kandideerisin reklaamiagentuuri müügitööle, ise veel täielikult teadmata, mida reklaamiagentuur endast kujutab. Töö ma sain ning see tuli ka hästi välja. Mu elus on olnud väga olulised arenguetapid ning see töö oli üks neist, ma lihtsalt ei lahkunud enne kliendi juurest, kui allkiri käes oli. Hea töö tulemusena pakuti mulle samas agentuuris püsivat tööd meediaplaneerijana, tänu millele tajusin, et turundus ja reklaam on midagi, millega võiksin pikemalt ja suuremalt tegeleda.

Järgmisel aastal õppisin juba Tartu ülikooli majandusteaduskonnas turundust. Tollal oli muidugi teisiti kui tänapäeval, sest osaliselt õpetasid turundust füüsika taustaga härrased ja arusaamad turunduse olemusest olid alles kujunemisjärgus. Kokkuvõttes läks aga hästi ja sain lõpetatud.

Ülikooli lõpusirgel ühel ilusal märtsikuu päeval helises telefon, helistajaks oli Kuldar Leis, kes soovis mulle tööd pakkuda. Kohtusime Vilde kohvikus ning Kuldar ütles, et tahab, et ma looksin viie kuuga uue mahlabrändi, millest 1,5 aastaga pidi saama Eesti mahlaturu liider. Ütlesin talle “ei” ning lisasin enda otsekohese arvamuse, et nii kiiresti nii ambitsioonikate eesmärkidega brändi luua ei ole võimalik. Lahkusin kohtumiselt mõeldes, et on ikka soovid. Kahe päeva pärast helistas Kuldar uuesti, see kõne lõppes vastusega “Jah, teeme ära”. Sellest ühest nõusolekust saigi alguse Eesti armastatuim mahlabränd Aura.

Võib ka öelda, et sellest ajast peale olen saanud külge staatuse overachiever nagu noored ütlevad. Vale on aga arvamus, et töö on minu elus kõige tähtsam. Tegelikult olen ma olen alati üritanud võtta aega südamelähedaste paikade ja inimeste külastamiseks. Ma usun, et ei ole vahet, mis su karjääris juhtub, tuleb meeles pidada, kust sa pärit oled ja kust sa tuled – see on vundamendiks sellele, kes sinust saab.

Loomulikult võiks võtta rahulikumalt, olen sellega täiesti nõus. Minu jaoks on aga tulemuse saavutamine alati oluline. Ebaõnnestumisele ei saa töös või uusi projekte algatades liiga pikalt mõelda. Kui ma midagi ette võtan, siis teen selleks kõik, et ebaõnnestumise tõenäosust minimeerida. Kui nii siiski juhtub, on see raske hetk ning nõuab analüüsi, et mis ja miks läks viltu. Kuid ebaõnnestumisesse ei tohi klammerduda ja sellest lasta end liialt pikalt juhtida ning häirida, vaid sellest tuleb lihtsalt õppida. Töises elus on on olnud etappe, kui olen kaotanud ka rahalises mõttes oluliselt, kuid ma ei saa seda lugeda lõpuni vaid ebaõnnestumiseks, sest see on olnud väga vajalik õppetund mõne järgmise algatuse või projekti edukamaks elluviimiseks. Raha tuleb ja raha läheb, see on elu. Kui õiget asja teed, küll siis ka raha sinu juurde tuleb.

Enda karjääri ma teadlikult planeerinud ei ole. Ma tegelen projektidega enesetunde pärast. Selle tunde pärast, et oled teinud midagi head ja suutnud enda idee taha teisedki inimesed kaasata. See on liikumapanev jõud, mitte kasumieesmärk kui asi omaette või pagunid ja tiitlid.

Kõikidele alustajatele, kellel pole veel muud kui unistus, tahaksin öelda, et kõige olulisem ongi visioon, see paneb ühtselt hingama ja kõnetab inimesi. Mulle meeldis Kriss Soonik- Käärmanni vastus, kui ma küsisin, et kuidas ta julges siseneda rahvusvahelisele naistepesu turule, kus on meeletult tihe konkurents. Ta ütles, et ta praegu enam ka ei julgeks, aga kui oled visiooniga ja alles üsna noor, siis ei oska sa karta ja oled heas mõttes nii palju naiivsem. Paljud ütlesid talle, et see on vale tee ja et ta ei peaks nii suurelt unistama, aga mõnikord tuleb raskustele vastu astuda ja uskuda, et küll kuidagi ikka saab. Ja tihtipeale ongi eneseusk ja visioon kaks peamist edufaktorit.

Ei saa ka välistada, et ma ise olen varsti taas alustaja, kas paari kuu või paari aasta pärast, seda näitab mulle elu. Pidagem meeles, et inimesed plaanivad, aga jumalad juhivad. Ei ole mõtet plaanidesse väga klammerduda ja hammastega nende küljes kinni rippuda, sest keegi alati sekkub ja oluline on kiiresti kohanduda.


  • Katre Kõvask lõpetas Tartu ülikooli majandusteaduse eriala 1998. aastal.
  • Ta on Eesti toidusektorit edendanud 15 aastat, olles kuulunud Ösel Foodsi, Nordic Foodsi ja Premia Foodsi juhtkonda.
  • Tema käe all on sündinud erinevad Eesti armastatud brändid nt Aura, Maakera ja Eriti Rammus.
  • 2015. aasta septembris lahkus Katre Kõvask Premia juhatuse esimehe kohalt koos juhtkonnaga.
  • Nordic Business Report, mis reastas 2015. aasta 20 Põhja-Euroopa olulisemat naisettevõtjat, märkis Katre Kõvaski ühe soosikuna, kes on jäänud silma oma suurepäraste tulemustega.
  • Katre Kõvaski hobideks on tennis, golf, lugemine ja reisimine.

Vaata videot Katre Kõvaskiga TÜ karjäärikohvikust:

 

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga