Isikuandmete jagamine võib sulle kätte maksta

Sa ei saa kuidagi põgeneda selle eest, et sind jälgitakse või sinu kohta kogutakse andmeid. Sotsiaalmeediast võid küll mõneks ajaks välja logida, kuid tegelikult ei saa sa internetist iial lahkuda.

Seadmed ja lahendused saadavad meid ööpäev läbi. Selleks et hoolimatult jagatud andmed meile endile kätte ei maksaks, tuleb aru saada isikuandmetega seotud ohtudest.

Digitaalne vara

Isikuandmed on sinu digitaalne vara. Nende kasutamisest on huvitatud ettevõtted, kelle äritegevus põhineb isikuandmete töötlemisel. Selliste ettevõtete jaoks on isikuandmetel rahaline väärtus, mis väljendub näiteks selles, kui edukalt neil õnnestub isikuandmete analüüsi tulemusel oma tooteid või teenuseid arendada ja müüa.

Digitaalset vara leidub igal pool ja hoomamatus koguses, alates sellest, et Google’i otsinguajaloost on võimalik välja lugeda inimese hobid ja eelistused, kuni selleni, et nutitelefoni salvestatud asukohaandmed näitavad, kus asub inimese töökoht ja millistel kellaaegadel ta seal viibib.

Andmed annavad võimu

Andmete töötlemise ajastul kuulub võim sellele, kelle käsutuses on isikuandmed. Need on võimas tööriist, millega kontrollida, ennustada ja suunata inimeste mõtlemist ja käitumist. Selle markantsemaid näiteid on Cambridge Analytica juhtum. Cambridge Analytica kasutas ebaseaduslikult miljonite Facebooki kasutajate andmeid, et töötada USA presidendivalimiste eel välja tarkvara valijate eelistuste ennustamiseks ja mõjutamiseks.

Andmete omanikku kaitseb määrus

Selleks aga, et mitte lasta end andmete väärkasutamise kaudu mõjutada, tuleb igal inimesel olla ülimalt hoolas. Tasub mõelda, kellele oma andmete jagamisega võim antakse.

Isikuandmete kaitse vallas võib tänavust aastat pidada põhjapanevaks, sest tänu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisele on igal inimesel paremad võimalused saada infot oma digitaalse vara asukoha ja õiguspärase kasutamise kohta. Üldmäärus kohustab ettevõtet selgitama võimalikult lihtsal ja arusaadaval moel, kuidas ta isikuandmetega käitub ja kas ta jagab neid ka teiste ettevõtetega.

Kuidas välistada andmete väärkasutamine?

  • Enne oma digitaalse vara edastamist ettevõtetele tuleks alati võtta veidi aega, et tutvuda tingimustega ja mõelda: miks neil just seda infot minu kohta vaja on? Vaid nii saad teha andmete jagamise või mittejagamise kohta teadliku otsuse.
  • Otsuse langetamisel on ohu märksee, kui vajalik teave on sõnastatud abstraktselt, nii et sa jääd endiselt teadmatusse sellest, kuidas sinu andmeid kasutatakse. Segaselt väljenduv ettevõte ei pruugi sinu digitaalsest varast hoolida ega seda austada.
  • Sul peab alati olema võimalik keelduda turundusliku sisuga teadete saamisest. See võimalus peab olema tagatud sõltumata muudest tingimustest – teenust peab saama kasutada ka siis, kui sa ei soovi saada turunduslikku infot. Ja vaikimine ei ole kindlasti nõusolek!
  • Sul peab olema võimalus küsida, kas ettevõttes on sinu isikuandmeid, millised need andmed on ning millisteks toiminguteks ja kui kaua neid kasutatakse. Ettevõtted peavad olema valmis sellistele päringutele vastama.

Kokkuvõtteks

Iga inimene peaks pöörama rohkem tähelepanu sellele, kes ja kuidas tema andmeid tegelikult töötleb ning kuidas ta sellest kasu saab. Oma auto- või korterivõtit ei jäeta ju järelevalveta, sest selle kuritarvitamise oht on suur. Miks peaks siis digitaalse varaga teistmoodi käituma? Olgem oma digitoimetustes hoolsamad ja oodakem digitaalset hoolivust ka teistelt.


  • Autor on Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialist Irmen Noormaa.
  • Irmen on 2014. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse magistriõppe ja 2017. aastal infotehnoloogiaõiguse magistriõppe.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga