Ingrid Põldoja: Tee tänasesse on olnud pikk ja põnev ning alati kultuurikorralduse vaimus

Juba gümnaasiumis olin aktiivne kooli ürituste korraldaja ja seepärast oleks kohe edasi kultuurikorraldust õppima minek olnud igati loogiline samm. Millegipärast aga ei olnud mul keskkooli lõpetades sellest erialast aimugi – kuna olin otsustanud minna ülikooli tingimata kodulinnas Tallinnas, ei süvenenud ma teistes linnades pakutusse.

Nii astusin hoopis Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (millest õige pea sai Tallinna Ülikool) infoteaduse erialale. Õppimise kõrvalt läksin tööle, kus proovisin erinevaid ameteid. Mingil hetkel aga – tagantjärele vaadates tänu väga õnnelikele kokkusattumustele – leidsin ennast MTÜ Jazzkaare Sõprade kontorist lapsehoolduspuhkusel olija asendajana. Sealt algas minu päriselu kultuurikorraldajana.

Kuna Jazzkaare festivale ja aasta ringi toimuvaid hooajalisi kontserte korraldas selle mahu kohta uskumatult väike naiskond, sai mu asenduskohast peagi püsiv töö. Pärast kolme-nelja aastat sisseelamist leidsin, et oleks aeg oma praktikale ka teoreetiline alus panna. Nii kandideerisingi 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialale avatud ülikooli ehk kaugõppe vormi.

Kohe selgus, et enamik minu kursusekaaslastest olid samuti juba praktikud, kuid oli ka neid, kes olid kultuurikorraldust õppima tulnud südame sunnil, liikudes ärimaailmast kultuuri juurde. Avatud ülikooli võlu on selles, et seal osalevad üldjuhul juba kogemustega inimesed, kes teavad, mida nad elult tahavad, ja kes tulevad õppima enda jaoks, st nad on õpetatavast siiralt huvitatud.

Nii oli ka meie kursusel, mis osutus tänu sarnase motivatsiooni ja vaadetega kaaslastele üheks ägedamatest seltskondadest, keda eales nähtud. Kuigi kohtusime õppesessioonideks vaid korra kuus, olid need kokkusaamised alati meeleolukad nii koolis kui ka väljaspool seda.

Pilt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamiselt (2013). Foto: erakogu

Väga tore oli, et ka õppejõud võtsid meid võrdsetena. Tihti arenesid loengutes „Lektor räägib, teised kuulavad“ vormi asemel hoopis huvitavad teemakohased arutelud, kus kõik jagasid oma kogemusi.

Pärast Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamist otsustasin 2014. aastal lahkuda senise tööandja juurest, et osaleda XXVI üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ korraldamises. Sellest sai minu elu võimsaim kogemus. Korraldada midagi sellistele massidele on vast iga kultuurikorraldaja tipphetki.

Samal suvel astusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala ingliskeelsesse magistriõppesse. Viljandi kultuuriakadeemiast saadud teadmised ja ka praktilised kogemused aitasid mul nende õpingute puhul keskenduda just suurele pildile – usun, et minu maailm avardus nende kahe aasta jooksul mitu korda. Magistrantuuri ajal töötasin vabakutselisena ja sain tuttavaks paljude kultuuriorganisatsioonide köögipoolega alates Tallinna Filharmooniast kuni Viljandi kitarrifestivalini.

Peagi märkasin kuulutust, et Politsei- ja Piirivalveamet otsib oma orkestrile juhatajat. Kuna olin selle orkestriga varem tööasjus kokku puutunud, teadsin enam-vähem, mida see ametikoht endast kujutab. Pärast riigiametile kohast pikka kandideerimisprotsessi olengi 2017. aastast alates politsei- ja piirivalveorkestri juhataja.

Politsei- ja piirivalve orkester. Foto: erakogu

Töö selles orkestris on tavalisest kultuuritööst mõnevõrra erinev. Lisaks ühe kutselise orkestri eluolu korraldamisele ja muule ootuspärasele toimetamisele tuleb meil arvestada emaorganisatsiooni eripära. Kuna orkestris kantakse politseivormi, paneb see teatud piirangud sellele, kus ja kellele me esineda võime – alati tuleb arvestada, kas see sobib moraalselt ja eetiliselt.

Meie orkester peegeldab politsei inimlikku, pehmemat poolt. Seetõttu on meil suur roll ennetuses – näitame, et vormikandja võib olla ka muus rollis kui korda pidav või hoiatav, ja et teda ei pea mingil juhul pelgama.

Kultuurikorralduse eriala on andnud mulle lisaks võimalusele täiendada praktilisi teadmisi teoreetiliste alustega suurepärase kontaktide võrgustiku. Viljandi kursuselt olen ainult mina praegu iga päev muusikavaldkonnaga seotud, rohkem on meie seas teatriinimesi ja muid kultuuritegijaid. Seega, mil iganes mõni projekt või muu ettevõtmine vajab mingit erilist ressurssi, mida mul endal võtta pole, saan alati kursusekaaslaste poole pöörduda.

See ei kehti aga mitte ainult mu kursusekaaslaste, vaid kogu kultuuriakadeemia kultuurikorraldajate kohta – nii selle eriala vilistlastel kui ka praegustel õppijatel on võimalik Facebookis liituda TÜVKA kultuurikorraldajate grupiga. Seal jagatakse erialaseid uudiseid, küsitakse nõu ja kontakte ning saadakse häid näpunäiteid ja soovitusi.

Võin julgelt öelda, et kultuurikorralduse õppimine on olnud minu elu parimaid otsuseid.

***

  • Ingrid Põldoja on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala vilistlane.
  • Alates 2017. aastast töötab ta politsei- ja piirivalveorkestri juhatajana.
  • Ta on teinud koostööd suure osa Eesti kultuuriorganisatsioonidega.
  • Vabal ajal Ingrid kirglik koorilaulja: ta kuulub 2002. aastast Nooruse segakoori ridadesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga