Gabor Szirko: meessoost günekoloog on haruldus

Günekoloogia ja sünnitusabi ei ole Eesti meesarstide hulgas just populaarne valik, kuigi see on, sarnaselt muule kirurgiale, väga praktiline ja kiiret otsustusvõimet nõudev kirurgiline eriala. Praegu töötavad selles valdkonnas peamiselt naised ja seepärast võib patsientide seas sageli märgata üllatust, kui naisgünekoloogi asemel võtab kabinetis vastu hoopis meesarst.

Arstide perekonna võsu

See, et minust sai arst, ei ole päris juhuslik – minu valikus mängis rolli peamiselt pereanamnees. Mõlemad minu vanemad on Eestisse sisse rännanud arstid. Nad tulid Tartu Ülikooli arstiteadust õppima Taga-Karpaatiast ning vaimustudes siinsest vabast ja progressiivsest õhkkonnast, jäid paikseks.

Minu lapsepõlv möödus vanemate ja nende sõprade arstisumina sees. Gümnaasiumi lõpuklassis käisin töövarjuks sünnitusosakonnas, kus sain assisteerida keisrilõiget. Inimesest teise inimese väljalõikamine tundus kõige imelisem töö, mida elus näinud olin. Selle kogemusega edestas arstiteadus kõik teised potentsiaalsed tulevikuerialad. Nii läksingi 2000. aastal Tartu Ülikooli arstiteadust õppima.

Ülikoolis avardasid mu maailmapilti ka uued sõbrad. Käisin arstiõppurite kõrval läbi ka filosoofide, semiootikute, keeleteadlaste, õigusteadlaste ja kirjandustudengitega. Kõik see kasvatas ühiskondlikku teadlikkust ja ühtsustunnet ning tekitas soovi ühiskonna arengusse panustada.

Pärast meditsiiniteaduste valdkonna lõpetamist läksin sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri. Minu isa Ferenc Szirko on samuti günekoloog. Ta on osanud oma tööd alati väga elavalt ja huvitavalt kirjeldada, olles seejuures inspireeriv ja uuendusmeelne. Tema peen müügitöö oli kindlasti peamine põhjus, miks ma günekoloogia eriala valisin. Nüüd oleme kolleegid Ida-Tallinna Keskhaiglas, kus töötan mammoloogia eriala juhtivarstina. Väga kannustav on olnud temaga koos töötada ja temalt õppida.

Kõige suurem õppetund, mille olen isalt saanud, on see, et õppimise juurde käib ka oma vigade tunnistamine ja nende analüüsimine. Inimesed tahavad sageli oma vigade juurest kiiresti edasi liikuda ja juhtunu unustada, aga nii jääb kõik väärtuslik sellest saamata. Pealegi, viga tunnistamata ei saa ka andeks, aga andeks saamine on üks parimaid tundeid üldse.

 

Paindlik suhtumine

Praegu on meessoost günekoloog veel haruldus ja ma mõistan naisi, kes on mind nähes kimbatuses ega tunne end mugavalt. Enamasti naised aga teavad, kas neid kabinetis ootav arst on mees või naine. Peale selle, et nad võivad teha arsti tausta uurimiseks eeltööd, on neil võimalus ka registratuuris öelda, kui nad soovivad kindlalt just naissoost arsti.

Erakorralises olukorras on asi keerulisem, sest siis ei ole aega ega võimalust arsti valida. Sellistel juhtudel on oluline patsientidega hästi jutule saada. On juhtunud, et oleme isegi günekoloogilise läbivaatuse tegemata jätnud ja probleemist hoopis vestelnud. Üritan alati leida naisele parima lahenduse.

Ilmselt on lahtiriietumine võõra mehe ees, olgugi ta arst, paras katsumus. Minu lugupidamine kõigile naistele, kes sellega toime tulevad.

 

Günekoloogia perearstikeskustesse

Vanasti soovitati naistearsti külastada vähemalt kord aastas, kuid see arusaam hakkab aga ajale jalgu jääma. Loodan, et veel minu eluajal võtavad kaebusteta naiste kontrollimise ja nõustamise üle perearstikeskustes töötavad ämmaemandad ja günekoloogid. Nii võiksid nad olla tõelised perinatoloogia, viljatusravi ja günekoloogilise eriala spetsialistid, nagu see tegelikult mõeldud on.

 

Naiste teadlikkus oma kehast

On tähtis, et naised osaleksid emakakaela ja rinnavähi sõeluuringutes. Sama tähtis on, et nad oleksid piisavalt haritud, et tunda ära oma kehas toimunud muutused, ning piisavalt julged, et pöörduda aegsasti naistearsti vastuvõtule.

Rinnavähisurmade arv on viimastel aastakümnetel vähenenud. Ilmselt on sellele kaasa aidanud nii tõhusamad ravimid, sõeluuringud kui ka nn rinnateadlikkuse suurenemine naiste hulgas. Rinnateadlikkus tähendab, et naine on rinnavähist teadlik, kompleb oma rindu iga kuu ja muutusi märgates pöördub arsti poole. Rinnavähki ei saa ära hoida, kuid muutuste varane märkamine ja arsti juurde pöördumine võib ravitulemusi märkimisväärselt parandada.

 

Pingelised olukorrad inspireerivad

Parimaid asju arstitöö juures on teadmine, et minu töö on vajalik, läbipaistev ja aus. Õnnestumised tööl, eriti edukalt lahenenud pingelised ja kriitilised situatsioonid, mida sünnitusabis sageli ette tuleb, tekitavad erilise rõõmu ja rahulolutunde. See võimas mõnutunne aitab tööl ja elus raskustest üle olla ning inspireerib üha uusi asju ette võtma.

Haigete ravimine on meeskonnatöö. Kolleegide ja patsientidega suhtlemine on omaette kunst ning selle õppimist olen tööaastate käigus nautinud. Minu kolleegid on väga armsad ja toredad inimesed, igaüks isemoodi. Paremini tunnevad end günekoloogi nahas julged, ettevõtlikud, hea huumorimeelega, aga mitte liiga enesekriitilised inimesed, sest teoreetilise ideaali ja päriselu ühitamine võtab aega.

 

  • Gabor Szirko on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse õppekava vilistlane aastast 2006.
  • aastal lõpetas ta sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri. Nüüd on ta Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku residentuuri koordinaator.
  • Ta töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas mammoloogia juhtivarstina, olles spetsialiseerunud rinnavähi kirurgilisele ravile. Lisaks töötab ta Järvamaa Haiglas ja Kuressaare Haiglas valvearstina.
  • Szirko tegeleb ka perinataalse diagnostika, sünnitusabi ja operatiivse günekoloogiaga.
  • Ta on end koolitanud Budapestis ja Malmös.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga