Florian Marcus: kuidas ühine sünnipäev ühe väikse riigiga uue tuleviku lõi

Minu viimased aastad lühidalt kokku võetuna? Sain teada, et jagan sünnipäeva taassündinud Eesti Vabariigiga (20. august 1991) ja järgmisel hetkel töötasin Euroopa Liidu nõukogu Eesti eesistumise meeskonnas. Olgu, see on võibolla veidi liiga lühike kokkuvõte. Lubage, ma selgitan. Sündisin ja kasvasin Saksamaal ning omandasin bakalaureusekraadi politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes Inglismaal Readingu ülikoolis. Kui minu õpingud seal lõppema hakkasid, otsustasin lähemalt uurida Eesti kohta, millega sünnipäeva jagamisest olin mõned aastad varem teada saanud.

Otsustasin Tartut esialgu nädalaks külastada ja sain suure üllatuse osaliseks, nähes kohalike võõrustajate avatust ja külalislahkust. Olin Tartus ühel hallil ja mornil jaanuarikuu nädalal, kui isegi talvele iseloomulikku lund kuskil näha polnud, kuid … sellegipoolest meeldis mulle siin. Mõtlesin, et kui suudan Tartus hakkama saada kõige koledamal ajal, siis kindlasti armastan teda päikesepaiste ja tärkava loodusega veelgi rohkem. Niisiis jalutasin spontaanselt mäest üles sotsiaalteaduskonda ning läksin rääkima Heiko Pääboga (tervitused, Heiko!). Kandideerisin TÜ programmi, millega hakkasin omandama topeltmagistrikraadi Tartu ülikoolis ning University College London’is.

Peale aastat Londonis, kus sain ka eesti keele algteadmised, kolisin Tartusse ja läbisin Läänemere regiooni uuringute magistriõppekava. Õppisin Läänemere regiooni ajaloo ja poliitika erinevaid lähenemissuundi ning süvenesin regiooni strateegilise olulisuse, keskkonnaprobleemide ja identiteedi teemadesse.

Õpingute ajal kuulsin, et väike grupp tudengeid tegeleb Tartu esimese mudel-ÜRO konverentsi korraldusega, ja pakkusin end kohe abiks sessioonil üht komiteed juhtima. See oli väga tore kogemus ja suur rõõm on nüüd näha, et konverentsist tundub olevat saanud traditsioon. Tartu tudengid on väga aktiivsed ning sain õppimise ajal endale ka mitu väga head sõpra.

Peale lõpetamist oli mul algselt plaan tagasi Inglismaale pöörduda ja seal doktorikraad omandada, kuid selle asemel otsustasin koos oma tüdruksõbraga, keda kohtasin ühel TÜ fotosessioonil, Eestisse elama jääda. Maailm on väike, eriti Eestis! Peagi sain riigikantseleilt pakkumise töötada tõlgina, mille ka vastu võtsin. Täna võin täieliku kindlusega öelda, et tegin sellega õige otsuse. Kolisin Tallinnasse ning töötasin Toompeal riigikantseleis, lõunatasin riigikogu majas ning sain igapäevaselt tegeleda oluliste poliitiliste otsustega. See kogemus oli vaimustav. Ehkki minu töö tõlgina ei olnud päris otseselt seotud politoloogiaalase magistrikraadiga, mille Tartus sain, oli mul võimalus nüüd oma silmaga näha ja kogeda protsesse, millest kuulnud olin. Eesti on minu vastu alati väga külalislahke olnud ja on väga tore ka midagi vastu anda, tagades oma tööga, et Eesti saab Euroopas oma tegevuse eest väärt tunnustust.

Kui 31. detsembril 2017 lõppes Eesti eesistumine, sai läbi ka minu aeg riigikantseleis. Nüüd töötan küberturvalisuse ettevõttes BHC Laboratory ja annan Eesti kunstiakadeemia bakalaureuse, magistri ja doktoritudengitele ainet kaasaegsetest poliitilistest probleemidest. Juba eelmisel aastal asutasin ka oma tõlke- ja dublaažifirma „Sõnad ja Hääled“, mille arendamisega samuti tegelen. Eesti keele õppimise poolelt olen varsti alustamas B2 taseme kursust. Täna tunnen end ühiskonda integreerununa, kusjuures siinkohal on oluline meeles pidada, et integreerumisel on oluline nii indiviidi kui ka ümbritseva ühiskonna roll.

Kokkuvõtteks saan täie kindlusega öelda: kui ma ei oleks jõudnud Tartu ilu ja siinse suurepärase ülikoolini, ei oleks ma täna, kus olen.


 

  • Florian Marcus on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vilistlane.
  • Marcus on ühtlasi BHC Laboratory turundusspetsialist, Eesti kunstiakadeemia lektor, ettevõtte „Sõnad ja Hääled“ omanik ja asutaja
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga