Imre Kaas: miks valisin Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sessioonõppe?

Mis ajendas mind õigusteaduse erialale kandideerima ja miks kõnetas mind just sessioonõpe? Puutun õigusega kokku iga päev, sest töötan ajakirjanikuna. Juriidiliste nüansside mõistmine on selles ametis ääretult oluline, kasvõi selleks, et aru saada keeruliste kriminaalasjade menetluslikust poolest ja kohtupidamise loogikast. Aga loomulikult polnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonda kandideerimise eesmärk pelgalt enesetäiendamine praeguse ameti tarvis, vaid kindlam…

Kaidi Kolsar: aitäh, et olete õpetaja!

Loen õppeaasta lõpus gümnasistide tagasisidet läbitud eesti keele ja kirjanduse kursuste kohta ning jõudnud ülaltoodud reani, valgub mu näole suur naeratus. Südant täidab siiras rõõm, sest keegi on end mu klassiruumis tundnud hästi ega ole pidanud paljuks seda mulle ka öelda. Tunnen, et saan suvele vastu sammuda rõõmsal meelel ja enesekindlalt, sest ehe tänu innustab…

Anu Pink: käsitöölisena ajamasinas

Kui lapselapsed küsivad minu käest: „Vanaema, mida sina ülikoolis õppisid?“, vastan neile: „Kui ma noor olin, siis õppisin ülikoolis käsitööd tegema ja õpetama. Aga nüüd õppisin ma seda, kuidas ajamasinaga rännata ja siis käsitööd teha.“ Kümme aastat tagasi oleksin ma võinud öelda, et minu elu jookseb kindlas rööpas justkui Viljandi–Tallinna rong: kool – ülikool –…

Sarah Adamson: ära lase teistel enda elu valida

Kui juba õppida, siis ikka oma südame, mitte ratsionaalsete, „õigete” valikute sunnil, kirjutas Tartu Ülikooli vilistlane ja reporter-toimetaja Sarah Adamson Eesti Päevalehes. „Aga kes sinust siis tulevikus üldse saab?“ küsis mult esimesel ülikooliaastal hambaarstiks õppima läinud klassiõde. „Kas sa ei ole mõelnud mingit päris asja õppida? Ehk tasuks mõelda …“ ütles mu muusikust sõbra isa talle….

Helina Vallas: teekond unistuste erialani − kõik on võimalik

Lapsena käisin logopeedi juures täpselt ühe korra. Mäletan, et üks sõbralik tädi tegeles minuga pool tundi. Praeguseks tean, et see oli tavapärane hindamine, kuid tol hetkel mõtlesin, et küll tal on palju asju, millega mängida! Pärast seda ma sinna rohkem ei läinud ega pidanud üldse mõtlema selle üle, kes see logopeed on või mida ta…

Ingrid Põldoja: Tee tänasesse on olnud pikk ja põnev ning alati kultuurikorralduse vaimus

Juba gümnaasiumis olin aktiivne kooli ürituste korraldaja ja seepärast oleks kohe edasi kultuurikorraldust õppima minek olnud igati loogiline samm. Millegipärast aga ei olnud mul keskkooli lõpetades sellest erialast aimugi – kuna olin otsustanud minna ülikooli tingimata kodulinnas Tallinnas, ei süvenenud ma teistes linnades pakutusse. Nii astusin hoopis Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (millest õige pea sai Tallinna…

Rauno Alev: Mõtted mehelt, kes ei tahtnud õpetajaks

„Elu on see, mis juhtub, kui sul on teised plaanid,“ olevat öelnud John Lennon. Samamoodi ei olnud otsus minna õpetajaks õppima minu kaua küpsenud plaan, vaid pigem oli elu sättinud nii, et see tundus kõige loogilisem valik. Kas ma kahetsen seda? Ei, kindlasti mitte. Lugu ühest lapitekist Tänu õpetajatööle saan iga päev tegeleda valdkondadega, mis…

Heidi Mõttus: Mida annab õppimine rahvusvahelise õppekava järgi?

Mina olen üks neist eestlastest, kes on elanud ja õppinud välismaal, kuid otsustanud magistriõppeks tagasi koju pöörduda. Tartu Ülikooli jõudsin ma tegelikult peaaegu viimasel kandideerimisminutil. Gümnaasiumiaastad möödusid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis, kust tuli kaasa suurepärane inglise keele oskus, ning seejärel õppisin neli aastat Šotimaal poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid. Soov Eestisse tagasi pöörduda mõlkus mul alati meeles….