Kelly Hiibus: iga erakorralise meditsiini arst peaks mõne aja töötama ka kiirabis

Oli 2019. aasta sügis ja algas minu viimane ehk kuues kursus arstitudengina. Nagu kõiki teisi, ootas mindki ees praktika-aasta. Olin just veetnud kuu aega Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ja veeretasin vaikselt oma mõtteid günekoloogia residentuuri suunas. Septembris algas aga erakorralise meditsiini praktikatsükkel, kuhu läksin käte värinal ja kerge hirmutundega. Kartsin, et ei saa hakkama ja jään…

Marii Meinberg: minimalistlik jooksujalanõu toetab jala loomulikku liikumist

Toestatud jooksujalanõu muudab jala laisaks, minimalistliku jalanõu abil saab aga jäljendada paljajalu jooksu, mis on jalale palju loomulikum, kirjutab füsioteraapia õppekava vilistlane ja füsioterapeut Marii Meinberg Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis. 40 000 aastat tagasi võtsid inimesed kasutusele algelised jalanõud, mille ainus eesmärk oli kaitsta jalga akuutsete vigastuste eest. Aja möödudes sai jalanõust juba staatuse näitaja….

Ülle Võhma: mida teha, kui tekib paanikahoog?

Paljudel inimestel tuleb elus ette üksikuid paanikahooge. Muretsema peaks aga alles siis, kui need hakkavad igapäevaelu häirima. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane, psühhiaater Ülle Võhma annab nõu, kuidas tunda ära paanikahäire ja mil moel end hoogude korral aidata. Kui hirmutunde ja häirivate kehaliste sümptomitega paanikahood hakkavad korduma ning segavad juba igapäevaelu, võib kindlate kriteeriumide järgi…

Katre Lust-Mardna: alusta uut spordihooaega targalt

Füüsiline aktiivsus on ülimalt kasulik immuunsuse toetaja ja õues liikumine on praegu üks kättesaadavamaid viise organismi endorfiinidega laadida. Kevadpäike annab energiat ja kutsub liikuma, kuid sageli jõuavad hooajaga alustanud aktiivsed harrastussportlased füsioterapeutide ja ortopeedide vastuvõtule. Jooksjatel annavad pärast pausi treeningutega alustades kõige tugevamini tunda kannakõõlused, põlve- ja puusaliigesed ning palju muret tekitab ka alaseljavalu. Üks…

Kertu Ollema: seitse küsimust, millele vastamine aitab määrata igemehaiguse riski

Kümnest üle 35-aastasest inimesest kaheksal on mingit laadi igemeprobleemid. Igemehaigused on Euroopas enim põetavad, kuid kõige harvemini märgatavad haigused. Need ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet, ent kaugelearenenud haigus on peamine hammaste kaotamise põhjus. Terve inimese suus elab rohkem kui 700 liiki baktereid, millest enamik on täiesti ohutud ja heas suhtes oma peremeesorganismiga. Kui hambaid…

Gabor Szirko: meessoost günekoloog on haruldus

Günekoloogia ja sünnitusabi ei ole Eesti meesarstide hulgas just populaarne valik, kuigi see on, sarnaselt muule kirurgiale, väga praktiline ja kiiret otsustusvõimet nõudev kirurgiline eriala. Praegu töötavad selles valdkonnas peamiselt naised ja seepärast võib patsientide seas sageli märgata üllatust, kui naisgünekoloogi asemel võtab kabinetis vastu hoopis meesarst. Arstide perekonna võsu See, et minust sai arst,…

Bret Kaldvee: kuidas tulla toime kuiva nahaga?

Külmade ilmadega süveneb paljude inimeste mure naha kuivuse pärast. Kuiv nahk on probleem, mis võib häirida igapäevast elukvaliteeti ja enesetunnet, samuti võib hooldamata kuiv nahk muuta selle vastuvõtlikumaks uutele nahaprobleemidele. Miks kuiva nahka hooldada ja kuidas seda teha, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse õppekava vilistlane, praegune dermatoveneroloogia eriala arst-resident Bret Kaldvee. Kuiva nahka iseloomustavad…

Silver Siiak: millal pöörduda meestearsti poole?

November ehk movember on meestekuu. Avalikus ruumis pööratakse sel kuul rohkem tähelepanu meeste tervisele. Meeste tervisele peab tähelepanu pöörama aga aastaringselt, sest kuigi osa meestest käib regulaarselt arsti juures, ei ole piisavalt neid, kes oma tervise eest järjepidevalt hoolt kannaks. See on probleem. Arstiga suheldes ei tohiks patsiendil olla häbitunnet, sest tervisemure on nagu iga…