Betti Marie Peterson: vigadest keeleõppes

Miks jääb traditsioonilises keeleõppes meile pahatihti meelde vaid üks lause: mina ei mõista seda keelt? Millalgi 2016. aasta kevadel istusin oma viimases vene keele tunnis ja ootasin, millal lõunale saaks. Lõpuks heliseski tunnikell. Astusin klassiuksest välja ja tundsin, kuidas ma sain jälle vabalt hingata. Käed ei värisenud enam. Keeletundidega oli nüüd päriselt lõpp. Sellel hetkel…

Nele Tammeaid: Miks me instagramime?

Jõudsin Tartu Ülikooli pärast seda, kui olin lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia erialal. Olin saanud ennast loominguliselt arendada ja omandanud tehnilisi oskusi. Aga mul oli peas veel palju küsimusi: mis on minu enda töö eesmärk ja mis üleüldse ajendab inimesi tänapäeval pidevalt pildistama? Semiootika ja kultuuriteooria erialas nägin võimalust neid küsimusi enda jaoks lahti mõtestada….

Triin Truu: väikestel pettumustel ja tagasilöökidel ei tasu lasta ennast murda

Avastasin huvi geenitehnoloogia vastu 9. ja 10. klassi vahel, kui juhtusin nägema saadet geeniteraapiast. See teema oli nii põnev, et tekkis kange soov sellest rohkem teada saada. Nii tegin juba 10. klassi uurimistööde aluste aines geeniteraapiast kokkuvõtte. Kahjuks ei olnud tol ajal selle aine ülesehitus päris niisugune nagu praegu. Juhendajaks oli eesti keele õpetaja, kes ei…

Katre Lust-Mardna: alusta uut spordihooaega targalt

Füüsiline aktiivsus on ülimalt kasulik immuunsuse toetaja ja õues liikumine on praegu üks kättesaadavamaid viise organismi endorfiinidega laadida. Kevadpäike annab energiat ja kutsub liikuma, kuid sageli jõuavad hooajaga alustanud aktiivsed harrastussportlased füsioterapeutide ja ortopeedide vastuvõtule. Jooksjatel annavad pärast pausi treeningutega alustades kõige tugevamini tunda kannakõõlused, põlve- ja puusaliigesed ning palju muret tekitab ka alaseljavalu. Üks…

Triinu Sikk: minu tee teatris, teooria ja praktika keskel

Kui läksin ülikooli õppima, küsiti minu valikust kuuldes peamiselt seda, kas niisugune eriala on ka olemas. Nüüd, erialast tööd tehes, kohtan oma ametist rääkides kõige rohkem küsimust: mida sinu töö täpsemalt tähendab? Keskkooli lõpetades ei olnud mul erinevalt paljudest sõpradest tohutut dilemmat, mida õppima minna. Et mul oli huvi kirjanduse, teatri ja kultuuri vastu, oli…

Immanuel Volkonski: põimides elus vana ja uut

Raske on pingereastada järgnevat: armastan ülikooli, armastan õppida, armastan areneda ja omandada teadmisi. Olen armastanud üliõpilasstaatust selle igas etapis ning armastan juba ette sellele järgnevat. Olgugi et minu ülikoolitee algas 15-aastase hilinemisega ehk 33-aastaselt, oli see alati olnud minu soov. Seepärast armastan enda elus kõike uut, mis säärase muutuse võimalikuks tegi. Paraku võib hilinemisel olla…

Timo Müür: kas sinu jooksutehnika väldib või tekitab vigastusi?

Iga jooksja pea kohal varitseb üks oht: oht vigastuste ees. Vigastuste üks põhjus võib olla vale jooksutehnika. Ilmselt jookseb suurem osa inimesi täpselt nii, nagu neil mugav on, ilma et paneks suuremat rõhku oma jooksutehnika analüüsimisele. Nii kohanebki keha aja jooksul vale tehnikaga ja see kujuneb harjumuseks. Keha kohaneb aga vaid teatud piirini ning ühel…

Helina Vallas: teekond unistuste erialani − kõik on võimalik

Lapsena käisin logopeedi juures täpselt ühe korra. Mäletan, et üks sõbralik tädi tegeles minuga pool tundi. Praeguseks tean, et see oli tavapärane hindamine, kuid tol hetkel mõtlesin, et küll tal on palju asju, millega mängida! Pärast seda ma sinna rohkem ei läinud ega pidanud üldse mõtlema selle üle, kes see logopeed on või mida ta…