Betti Marie Peterson: vigadest keeleõppes

Miks jääb traditsioonilises keeleõppes meile pahatihti meelde vaid üks lause: mina ei mõista seda keelt? Millalgi 2016. aasta kevadel istusin oma viimases vene keele tunnis ja ootasin, millal lõunale saaks. Lõpuks heliseski tunnikell. Astusin klassiuksest välja ja tundsin, kuidas ma sain jälle vabalt hingata. Käed ei värisenud enam. Keeletundidega oli nüüd päriselt lõpp. Sellel hetkel…

Kelly Hiibus: iga erakorralise meditsiini arst peaks mõne aja töötama ka kiirabis

Oli 2019. aasta sügis ja algas minu viimane ehk kuues kursus arstitudengina. Nagu kõiki teisi, ootas mindki ees praktika-aasta. Olin just veetnud kuu aega Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ja veeretasin vaikselt oma mõtteid günekoloogia residentuuri suunas. Septembris algas aga erakorralise meditsiini praktikatsükkel, kuhu läksin käte värinal ja kerge hirmutundega. Kartsin, et ei saa hakkama ja jään…

Alexandra Milyakina: Kritseldustest vihikuserval võib saada elukutse

Pikka aega oli mul raske oma kohta leida. Moskva ülikoolis ajakirjanduse osakonnas õppides tundsin suurt huvi luule vastu, ent astunud selle õppimiseks filoloogiaosakonda, tahtsin uurida pigem haridustehnoloogiat. Loengute ajal ilmusid konspektidesse kirjaridade vahele aga hoopis joonistused. Tasakaalu oma huvide vahel leidsin alles siis, kui kolisin 2013. aastal Tartusse semiootikat õppima. Kuna semiootika on n-ö katusteadus,…

Nele Tammeaid: Miks me instagramime?

Jõudsin Tartu Ülikooli pärast seda, kui olin lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia erialal. Olin saanud ennast loominguliselt arendada ja omandanud tehnilisi oskusi. Aga mul oli peas veel palju küsimusi: mis on minu enda töö eesmärk ja mis üleüldse ajendab inimesi tänapäeval pidevalt pildistama? Semiootika ja kultuuriteooria erialas nägin võimalust neid küsimusi enda jaoks lahti mõtestada….

Triin Truu: väikestel pettumustel ja tagasilöökidel ei tasu lasta ennast murda

Avastasin huvi geenitehnoloogia vastu 9. ja 10. klassi vahel, kui juhtusin nägema saadet geeniteraapiast. See teema oli nii põnev, et tekkis kange soov sellest rohkem teada saada. Nii tegin juba 10. klassi uurimistööde aluste aines geeniteraapiast kokkuvõtte. Kahjuks ei olnud tol ajal selle aine ülesehitus päris niisugune nagu praegu. Juhendajaks oli eesti keele õpetaja, kes ei…

Andrus Tasa – bioloog, kes asutas Tartu Biotehnoloogia Pargi

Tartu Ülikooli vilistlane Andrus Tasa on OÜ TBD-Biodiscovery, AS-i Biotehnoloogia Park Kinnisvara, ToxInvent OÜ, OÜ Kaltec ning KemInvent OÜ osanik ja juhatuse liige ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i nõukogu esimees. Teda intervjueeris TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi projektijuht Teele Eensaar. Kuidas sattusid Tartu Ülikooli bioloogiat õppima? Oli see kaalutletud otsus või juhuslik valik? See oli hästi…

Ege Lepa: narratiividest ja emadest

Kui rektor Toomas Asser andis 1. detsembril 2019 meie rahvusülikooli sajanda aastapäeva aktusel mulle ülikooli vapiga ehitud paberid, millel muu hulgas oli kirjas hästikõlav teaduskraad ja põhjalik loetelu loengutest, seminaridest ja ainepunktidest, küsis ta minu jaoks hetke rabistamist ja aktuse täpse kulgemise käiku üldse mitte arvestava küsimuse: „Kas oli ka raske?“ „Oh, ei olnud üldse!…

Helleka Koppel & Keiu Telve: Eesti vajab humanitaartaustaga inimeste teadmussiiret ühiskonda. Kuidas antropoloogia toetab ettevõtlust?

Humanitaaridele kiputakse sageli ette heitma vähest praktilisust. Näitamaks, et humanitaarvaldkonna erialadel on tegelik rakenduslik suund olemas, otsustasid etnoloogid Helleka Koppel ja Keiu Telve mõni aasta tagasi luua rakendusliku antropoloogia keskuse (RAK), mis teeb kvalitatiivseid uuringuid kõigile, kes soovivad eri meetodite abil mõne probleemi või olukorra tuumani jõuda ja otsida kvalitatiivset teadmist numbrite taga. Keskuse soov on…