Sarah Adamson: ära lase teistel enda elu valida

Kui juba õppida, siis ikka oma südame, mitte ratsionaalsete, „õigete” valikute sunnil, kirjutas Tartu Ülikooli vilistlane ja reporter-toimetaja Sarah Adamson Eesti Päevalehes. „Aga kes sinust siis tulevikus üldse saab?“ küsis mult esimesel ülikooliaastal hambaarstiks õppima läinud klassiõde. „Kas sa ei ole mõelnud mingit päris asja õppida? Ehk tasuks mõelda …“ ütles mu muusikust sõbra isa talle….

Vaata UTTV-st: kas vilistlane vilistab Tartule?

„Kas vilistlane vilistab Tartule?“ Sellist intrigeerivat pealkirja kandis üks arutelu, mis peeti ülikooli sõpradele ja linnarahvale 18. mail Toomemäel korraldatud mõttetalgutel. Rahvusülikooli 100. aastapäeva auks toimunud vilistlaspäeval arutleti veel tudengite, ettevõtluse, eestluse, teaduse, Tartu linna, Tartu Ülikooli ja kõige selle üle, mis ootab meid ees tulevikus. Kõik põnevad arutelud püüdis UTTV kaamerasilm kinni ja neid…

Kristiina Sepp: Meil on vaja uue põlvkonna proviisoreid

Proviisor olla on uhke ja hää. Ma poleks kunagi uskunud, et oma erialavalikuga niivõrd täppi panen. Proviisori eriala on nii mitmetahuline, et ükski päev ei sarnane eelmisega. Proviisorit teatakse ennekõike kui ravimispetsialisti. Vähem mõeldakse sellele, millist väärtust pakub ta kogukonnale just oma kohalolu ja meditsiinialase pädevusega. Mind isiklikult on üllatanud, kui kandev roll on proviisoril…

Erik Puura: Kümme põhjust, miks ma astuksin uuesti Tartu Ülikooli

1. See on peamine erinevus ülikooli ja gümnaasiumi vahel. Vabadus mõelda. Vabadus õppida. Vabadus läbi kukkuda ja välja kukkuda. Vabadus pingutada ja lõpetada cum laude. Vabadus arendada end nõnda, et pead valima erinevate tööpakkumiste vahel – või hakkad ise tööandjaks. 2. Sõprus. Ühiste huvidega sõbrad kogu eluks. Lapselike väärtuste – kellel on rohkem asju –…

Rauno Alev: Mõtted mehelt, kes ei tahtnud õpetajaks

„Elu on see, mis juhtub, kui sul on teised plaanid,“ olevat öelnud John Lennon. Samamoodi ei olnud otsus minna õpetajaks õppima minu kaua küpsenud plaan, vaid pigem oli elu sättinud nii, et see tundus kõige loogilisem valik. Kas ma kahetsen seda? Ei, kindlasti mitte. Lugu ühest lapitekist Tänu õpetajatööle saan iga päev tegeleda valdkondadega, mis…

Urmas Hõbepappel: Sageli valesti mõistetud ja müstiline Hiina

2006. aastal pakuti mulle võimalust õppida Taiwani Ülikoolis intensiivkursusel hiina keelt. Sellest alates olen olnud Hiinaga tihedalt seotud. Olen elanud mitmes Hiina linnas kokku viis aastat ja väisan Hiinat igal aastal vähemalt korra. Detsembris andsime kahe sõbraga välja raamatu Eesti ja Hiina suhete sünnist ning nende riikide läbikäimisest 20. sajandi esimesel poolel. Hiina tundub Eestist…

Kui lihtne on küberkurjategijatel meid rünnata?

Kas kõik kodused seadmed peaksid olema võrku ühendatud? Kuidas võib värkvõrk ehk asjade internet ohtlik olla? Miks on oluline kaksikautentimine? Kui palju pannakse toime küberkuritegusid ja kuidas ennast küberkurjategijate eest kaitsta? Nende ja paljude teiste küberhügieeni puudutavate küsimuste üle arutlesid Paide arvamusfestivalil Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlane ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtivanalüütik Liisa Past, TÜ…

Tiit Kuuskmäe – Kas Eestile on vaja filosoofe ja semiootikuid?

2002. aasta soojad juulipäevad. Ülikoolidesse sisseastumise katsed. Haridusminister Mailis Rand on visanud ajakirjanduses õhku küsimuse, kas Eestile on vaja filosoofe ja semiootikuid. Sama küsimus antakse sisseastumise esseevoorus pureda noortele semiootikahuvilistele. Mäletamata, mida vastasin, ja teadmata, kuidas komisjon mu esseed hindas, annaksin nüüd, 16 aastat hiljem semiootika kohta mõne vastuse. Kõigepealt tuleks täpsustada, millistest semiootikutest ja…