Immanuel Volkonski: põimides elus vana ja uut

Raske on pingereastada järgnevat: armastan ülikooli, armastan õppida, armastan areneda ja omandada teadmisi. Olen armastanud üliõpilasstaatust selle igas etapis ning armastan juba ette sellele järgnevat. Olgugi et minu ülikoolitee algas 15-aastase hilinemisega ehk 33-aastaselt, oli see alati olnud minu soov. Seepärast armastan enda elus kõike uut, mis säärase muutuse võimalikuks tegi. Paraku võib hilinemisel olla…